"Välisilm": miks vastasseis Kasahstanis tekkis?

Foto: SCANPIX/AP PHOTO/Vasily Krestyaninov

Kasahstanis on olukord pärast eelmise nädala kokkupõrkeid rahunenud. "Välisilm" uuris, miks vastasseis tekkis.

2. jaanuaril hakkas vedelgaas Kasahstanis maksma 60 asemel 120 tenget ehk mitte 12, vaid 24 eurosenti. Sellest piisas, et vihased kodanikud Lääne-Kasahstanis, kus asuvad peamised nafta- ja gaasivarud, tuleksid tänavatele.

Valitsus taastas kiiresti madalad gaasihinnad, aga oli juba hilja - rahvas hakkas nõudma poliitilisi muudatusi.

"Poliitiline põhjus on see, et riigis on nagu kaks suurt juhti: üks on praegu olemasolev president ja teine on endine president, kes ei lahkunud lõplikult, sest ta omab siiski eluaegselt kohta riiklikus julgeolekunõukogus," ütles Eesti esimene suursaadik Kasahstanis Jaan Hein möödunud kolmapäeval kell 15 päeval.

Pool tundi hiljem tuli teade, et Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev tagandas eelmise presidendi Nursultan Nazarbajevi riikliku julgeolekunõukogu esimehe ametikohalt. Kuid isegi see ei rahuldanud protestijaid.

"Kui mõnele oleks piisanud Nazarbajevi tagandamisest Tokajevi poolt, siis suurem osa elanikkonnast arvab, et Tokajev on tegelikult Nazarbajevi taaskehastus või vähemalt jätkab samas vaimus. Nende jaoks Tokajevi ja tema klanni valitsemine ei ole vastuvõetav," selgitas Vene teaduste akadeemia etnopoliitiliste uuringute keskuse juht Pjotr Oskolkov.

Tüli, mis algas justnagu vastasseis rahva ja võimu vahel, muutus võimutüliks uue ja vana valitseja vahel.

"Endise presidendi Nazarbajevi poolt paika pandud - praktiliselt kõikidele juhtivatele kohtadele nii valitsuses kui ka julgeoleku- ja kaitseaparaadis - inimesed ei käitunud nii, nagu oleks eeldanud selle riigi traditsioon ja, olgem ausad, ka riigikorraldus. Ehk siis uue presidendi Tokajevi korraldustele sisuliselt ei allutudki. Ja see, et Tokajev ei saa nüüd usaldada seda seltskonda, on ilmselge, sest ta tahtis jällegi võimule jääda," kommenteeris vaatleja Raivo Vare.

Samal ajal muutusid protestid rüüstamiseks. Kuidas aga rahumeelsed protestijad nii kiiresti marodöörideks muutusid?

"Kes täpselt need inimesed on? Variante ringleb mitu, aga ma üldse ei imestaks, kui me ei saaks seda lugu ametlikult kuidagi teada," sõnas etnoloog Aimar Ventsel.

President Tokajev andis käsu tulistada inimesi.

"See ei puuduta rahulikke meeleavaldajaid. Antakse käsk tulistada ainult nende pihta, kes ise esimesena relva kasutavad, kes ründavad infrastruktuuri, pankasid, võimukeskusi, kiirabiautosid ja teisi. Nemad teist keelt ei mõista," selgitas Kasahstani suursaadik Eestis Nurlan Seitimov.

Olles sattunud poliitilise vastasleeri ja vihase rahva vahele, pöördus president Tokajev ainsa usaldusväärse liitlase, Venemaa poole. Ja abi tuli kohe, kuid mitte otse Moskvast, vaid ODKB ehk kollektiivse julgeolekuleppe organisatsiooni egiidi all.

"Ma arvan, et tavalise kasahhi seisukohast on see pigem positiivne sellepärast, et suur osa inimesi tahab, et see tulistamine ja rüüstamine ja põletamine saaks läbi. See ei ole ette plaanitud. Plaanitud olid rahumeelsed protestid," ütles Ventsel.

Juba 48 tundi pärast Tokajevi pöördumist hakkasid saabuma Kasahstani üksused Venemaalt, Valgevenest, Armeeniast, Kõrgõzstanist ja Tadžikistanist - kokku 2500 meest tehnikaga.

"See on eeskätt sümboolne toetuseavaldus. Mida aga pakutakse või nõutakse vastutasuks selle eest, on praegu võimatu öelda," ütles Oskolkov.

"Venemaal endal muidugi nüüd räägitakse uhkelt sellest, kuidas nüüd kasahhid on meie. Isegi öeldakse, et see olevat kõrgemal tasemel olnud kuskil, nõupidamisel, nüüd on nad meie. Vara veel öelda. See ei ole nii lihtne. Kasahhi inimeste ja selle klannilise, väga keerulise, poolfeodaalse taustaga ülesehitusliku ühiskonna suhtumine Venemaasse ei ole ühemõtteline," rääkis Vare.

Seni oli Kasahstan ajanud väga tasakaalustatud välispoliitikat Venemaa, Hiina, Türgi ja lääne vahel.

"Juba see, et Tokajev kõigepealt küsis ODKB-lt lisavägesid ja hiljem hakkas võitlema selle vastu, et ei saadetaks liiga palju vägesid, näitab, et Kasahstan ei taha sellist tulevikku, et me oleme igavesti Venemaa külge kinni naelutatud," ütles Ventsel.

Käesoleva loo pidi "Välisilm" tegema Tallinnas, mitte Kasahstanis kohapeal, sest riigis kulutati välja eriolukord ja piirid pandi kinni. ERR pole mitu päeva saanud vastust võttegrupi akrediteerimistaotlusele.

"Takistusi on palju, pealegi kehtib eriolukord. Sellepärast võtab ka rohkem aega selliste taotluste läbivaatamine. Suletusest siin rääkida ikkagi ei saa. Loodame, et välisajakirjanikud pääsevad riiki mõistliku aja möödudes," selgitas Kasahstani suursaadik Eestis.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: