2020. aastal jäid põhikooli lõpueksamid ära ja läinud aastal, kui õpilased olid muist koolitundidest kodus veetnud, tehti erand. Haridusministeerium teatas, et kuna lastesse on kogunenud väga palju stressi, pole mõtet seda juurde lisada ning sestap seoti eksami tulemus põhikooli lõpetamisest lahti.

"Kuna see erand võimaldas näha, mida see tähendab, siis tänavu aasta on sellest erandist plaanis tehagi selline põhimõte, mis jääb kehtima," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin.

Enne koroonat tuli põhikooli lõpetamiseks eksamil vähemalt "kolm" välja teenida. See eeldas, et pooled küsimused vastatakse õigesti. Nüüd soovib ministeerium viie palli skaala asendada protsendipunktidega, nagu see on gümnaasiumi lõpueksamitel ja teha nii, et lõpetamiseks piisab, kui eksamile kohale minna.

Sügisel pidas ministeerium nõu ka õpetajate ühendustega. Suurem osa neist kiitis plaani heaks. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juht Kaja Sarapuu aga märgib, et riik saab eksamitelt olulist infot nii õpilase kui ka koolide taseme kohta. Kuid see eeldab, et eksamitel pingutatakse.

"Kui me jääme selle peale lootma, et õpilane on väga-väga teadlik, siis tegelikult alati see nii ei pruugi olla. Ja eelmise aasta kogemus oli samuti selline, et on õpilasi, kes pigem üldse ei läheks eksamile, sest nad ei viitsi seda teha. Nii et on oht, et kui me laseme eksamid nii vabaks, siis me tegelikult seda adekvaatset tagasisidet ei pruugi saada. See tagasiside ei ole lihtsalt usaldusväärne," rääkis Sarapuu.

Matsin ütleb, et eksam ise ei peagi õpilast motiveerima. Motivatsioon peab tulema inimese enda seest.

"See, kui õppijal on vähene motivatsioon põhikooli lõpueksamit hästi sooritada, siis on iseenesest päris hea väljakutse selles konkreetses koolis õpilase motivatsioonikohad üles leida ja temaga sellest rääkida, kuidas ta neid enda sees leida saab," rääkis Matsin

Nii Sarapuu kui ka Matsin rõhutavad, et põhikooli lõpueksamid on olulised õpilase tulevase haridustee vaates. Samas korraldavad paljud gümnaasiumid oma sisseastumiskatsed kevadel ning usinamate õpilaste jaoks ei mängi see, missuguse tunnistusega üheksas klass lõpetatakse, suuremat rolli.

Matsin ütleb, et reeglimuudatus võiks ka siin arenguid tuua. Ta selgitab, et põhikooli lõpueksamil saadud hinne ei anna senisel kujul gümnaasiumidele päris adekvaatset pilti: "Kui sooritus oli vilets, siis sellisel juhul ka päev hiljem oli võimalik seda koolieksamina sooritada õpetajaga tihedas koostöös ja kindlasti saavutada see minimaalne positiivne tulemus, mis hindeskaalal tähendas hinnet kolm."

Matsin loodab, et nüüd, kui uued reeglid paika saavad, annavad need gümnaasiumidele põhjust oma sisseastumiseksamitest loobuda ja hoopis põhikooli lõpueksamitest lähtuda.