Venemaa rünnaku seitsmendal päeval pole näha, et lähipäevil sõjaline konflikt kuidagi rahuneks, ütles Salm.

"Ei Vene föderatsioon, ei Ukraina ole tänaseks oma eesmärke saavutanud ja ei ole ette näha, et mõne päeva jooksul võiks see juhtuda," ütles ta.

Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste kohta märkis Salm, et ka kokkulepetesse ei saa praegu lõpuni uskuda.

"Millessegi ei saa täna veenvalt uskuda. Läbirääkimised on olulised, et seda sõjapidamist kuidagigi korraldada. Põgenikud, sõjavangid, humanitaarkoridorid, see on mõlemale poolele oluline ja nii palju kui võimalik, seda üritatakse korraldada," lausus Salm.

Sõjaolukorra võimaliku väljakuulutamise kohta Venemaal märkis Salm, et märgid seda tõesti näitavad. "Kaks eesmärki on sellel. Esimene, et hakata vene inimesi harjutama, et on sõjaolukord. Teiselt poolt annab see võimalus hakata kraane veel kõvemini kinni keerama – liikumispiirangud, varade piirangud ja kõik muu, mis sõjaolukorras vajalikud on," lausus ta.

Salmi sõnul tekitab praegu läänes kõige rohkem ärevust see, et Venemaa pole näiliselt reageerinud lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonidele. "Meie poolt oleks erakordselt naiivne arvata, et nad seda ei plaani," nentis ta.

Ukraina üleskutsele lääneriikide suunas, et Ukraina kohale kehtestataks lennukeelutsoon, on inimlikult lihtne jah öelda, kuid tegelikkuses tähendaks see suurt sõjalise konflikti ohtu NATO ja Venemaa vahel, lausus Salm.

"See kõlab humanitaarse asjana, mida teha sõjaolukorras, aga päris maailmas tähendab see seda, et kui NATO üritaks lennukeelutsooni kehtestada Ukraina kohal, siis NATO ja Euroopa Liit satuvad (Venemaaga) sõjalisse konflikti, mida õnnestus ära hoida terve külma sõja vältel. See konflikt tähendaks konkreetselt rakette Ämaris, Šiauliais või Lielvardes," ütles Salm.