Saksa sõnul tähendab Ukraina vägede oodatust visam ja efektiivsem vastupanu riiki tunginud Vene vägedele, et Venemaa peab hakkama mõtlema reservväelaste üksuste moodustamisele.

"Ega Venemaa sõdureid ei saa lõputult juurde tulla. Nii palju on teada, et Venemaa pole (Ukrainat rünnates) panust teinud massiarmeele, vaid kiirreageerivale ja mobiilsele sõjaväele. Aga on olemas ka reserv ja seda reservi Venemaal kunagi mobiliseeritud ei ole," lausus Saks.

"Kui Venemaa tahaks pidada pikaajalist sõda, siis ta peaks üsna kohe hakkama neid reservüksuseid moodustama. See on moment, millega Venemaa ei olnud konflikti minnes üldse arvestanud. See on Venemaa jaoks sisenemine tundmatusse," lisas ta.

Venemaa sotsiaalmeedias hakkasid levima kuulujutud, et riigis kuulutatakse välja sõjaseisukord ning noortel meestel keelatakse riigist lahkuda. Kreml eitas taolisi plaane.

Saksa sõnul on keeruline uskuda, et Venemaal kuulutatakse välja üldmobilisatsioon. Sõjaseisukorra väljakuulutamine, mitte küll üle riigi, oleks aga loogiline.

"See tähendaks tohutu hulga meeste äratoomist tavapärasest elust. Nad ei suuda neid korralikult riidessegi panna. Sõjaseisukorda ei pea ilmtingimata välja kuulutama kogu riigis, vaid piirkondlikult. Sõjaseisukorda on Venemaal vaja praegu kõige rohkem selle jaoks, et saada kontrolli alla inforuum, konsolideerida ühiskond sõda pidama ja välistada sisemise kaose tekkimine (riigis)," ütles Saks.  

BBC poolt neljapäeval esitatud andmetel on Venemaal reservväelaste arv ligikaudu kaks miljonit.

Saksa hinnangul ei ole praegu mõtet loota, et Vene linnades toimunud meelevaldustel nähtud sõjavastasus oleks Vene ühiskonnas laialt levinud ning et see survestaks Kremlit sõda lõpetama.

"Meelavaldused pole sellises mastaabis puhkenud, et teeksid Putinile või Venemaa juhtkonnale peavalu. Kindlasti mingit ohtu juhtkonnale või Venemaa poliitilisele süsteemile need praegu ei kujuta. /.../ Venemaa ühiskond ei tea seda, mis on Ukrainas juhtunud, väga vähesed teavad seda. Meelavalduste sisu on seni olnud, et vene inimestele ei mahu hinge, miks minna Ukrainale sõjaga kallale," rääkis Saks.