Sõja üheksas päev: Venemaa rünnaku teine ešelon hakkas väsima

{{1646364960000 | amCalendar}}
Purustused Harkivis.
Purustused Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/ZUMA Press Wire Service/Emergency Service of Ukraine

Ukrainaga peetavas sõjas on Venemaa oma armee teise ešeloni juba Ukraina hinnangul käiku pannud, mitmel suunal on nad pealetungivõime kaotanud. Zaporižžjas süütas Vene armee rünnak ööl vastu reedet tulekahju Euroopa suurima tuumajaama alal, jaam on nüüd Vene vägede käes.

Ukraina relvajõudude peastaap ütles laupäeva öösel avaldatud ülevaates, et Vene väed jätkavad Ukraina ründamist lennukite ja täppisrelvadega.

Relvajõudude sõnul on Venemaa põhiliselt keskendunud Kiievi ja Harkivi linnade ümberpiiramisele. Kiievi kaitsjad jätkavad Vene võitlejate pealetungi tõrjumist.

"Lisaks kavatseb vaenlane jõuda Luganski ja Donetski oblasti halduspiirideni ning edasi luua maismaakoridori okupeeritud Krimmiga," lisavad relvajõud.

Kiievi oblastis Borodjanka piirkonnas on Vene väed alustanud Ukraina relvajõudude sõnul teede tõkestamist. Peastaabi hinnangul on selle eesmärk toetada liikumist edasi Kiievi suunas. Kiievi eeslinnas Dõmeris jätkavad Vene väed oma kaitseala loomist.

Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul jätkavad Vene väed ka katset hõivata Mariupolit.

Kagu poolt püüavad Vene väed jätkata pealetungi Zaporižžja suunal, osad väed püüavad liikuda Harkivist mööda edelasse.

Peastaap selgitab, et Mustal merel Odessa-Zatoka piirkonnas meredessandiks valmis olnud laevad liigutati ilmastikuolude halvenemise tõttu tagasi Krimmi poolsaarest lääne pool asuvatesse vetesse.

Ukraina relvajõudude sõnul on Ukraina piiri taga jätkuvalt Valgevene sõjaväelased valmisolekus. Peastaap väidab, et kuna paljud Valgevene sõjaväelased keelduvad korraldusi täitmast, siis käib seal töö nende veenmiseks.

The Kyiv Independenti teatel kõlas Harkivis laupäeva öösel mitu plahvatust.

Ukrainlane põgeneb tabamusest süttinud elumajast Irpinis Kiievi lähistel. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/Aris Messinis

Lahingud käivad Sumõ ja Tšernihivi suunal

Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov tegi reedel pöördumise, kus ütles, et Sumõ ja Tšernihivi suunal käivad lahingud, mille eesmärk on hoida Kiievit sissepiiramise eest ning vaenlasel edu ei ole: "Nii kaua, kuni juhtimine ja armee on murdmata, pole vaenlasel mingit võimalust."

Reznikovi sõnul ületavad Vene armee kaotused juba 10 000 meest, vähemalt ühe Vene kindrali hukkumine on kinnitatud. Purustatud Vene soomukite arvu pole enam mõtet mõõta ühikutes, vaid pataljonide ja brigaadidega, lisas ta.

Reznikov ütles ka, et sõjasaagiks saadud Vene tehnikat on tankide ja soomusmasinate näol rohkem, kui on viimase kaheksa aasta jooksul Ukraina armeele andnud kohalik kaitsetööstus.

Esimene päevavalges tehtud foto Zaporižžja tuumaelektrijaama administratiivhoonest, mis läks põlema Vene vägede tulistamise tõttu. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS

Ukraina relvajõud: Vene väed kasutavad kobarpomme

Relvajõudude sõnul tulistasid Vene väed Donetski oblastis Pokrovski linnas välja kobarpomme.

Ohvreid Ukraina andmeil ei ole.

Venemaa on eitanud kobarlaskemoona kasutamist.

Inimõiguste organisatsiooni Amnesty Internationali hinnangul võib tsiviilelanike ründamine kobarpommidega olla sõjakuritegu.

USA andmeil lähenevad Vene väed järgmisele tuumajaamale

USA suursaadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield ütles reedel ÜRO-s, et Vene väed lähenevad Ukraina suuruselt teisele tuumarajateisele, vahendas CNN.

"Vene väed on praegu Ukraina suuruselt teisest tuumarajatisest 20 miili (32 km) kaugusel," ütles ta tuumajaama nimetamata.

Ukraina tuumaelektrijaamade järelevalveorgani Energoatomi andmetel on Ukraina suuruselt teine tuumarajatis elektritootmisvõimsuse poolest Južnoukrajinsk tuumaelektrijaam riigi lõunaosas Mõkolajivi oblastis.

Reedel said Vene väed enda kätte kontrolli Zaporižžja tuumajaama üle, mis on Euroopa suurim.

Trostjanetsi linn langes Vene vägede kätte

Sumõ oblastis asuv Trostjanetsi linn langes Vene vägede kätte, kirjutas oblastivalitsuse juht Dmõtro Živitski reede õhtul sotsiaalmeedias.

Tema sõnul kontrollivad Vene väed kohalikku kiirabi ning ei luba arstidel minna muudele väljakutsetele, kui vaid erakorralist abi vajavaid lapsi aitama. Živitski sõnul ähvardati arste tulistada, kui nad omal käel lahkuvad. Samuti ei lubata tema sõnul kiirabikeskuse juurde kiirabiautosid teistest asulatest.

Živitski kirjutab ka, et kohalikel elanikel pole võimalik osta toitu ja muid kaupu, kõiki poode on rüüstatud, linna otsitakse pidevalt läbi ning linnas on ka snaiprid. Lisaks pole tema sõnul võimalik pääseda linna sisse, et elanikke aidata.

Živitski kinnitas ka, et neljapäeval hävisid Vene vägede rünnakus Ohtõrka soojuselektrijaama katlad ja masinaruum. Linnas pole kütet ega elektrit.

Politsei: Harkivi oblastis on hukkunud 188 inimest

Harkivi oblasti politsei teatas, et reede õhtul kella 18 seisuga on Venemaa invasioonist alates oblastis lahingutes hukkunud 188 inimest. Nendest 122 on olnud tsiviilelanikud, neist viis lapsed.

Surma on saanud 35 Ukraina relvajõudude liiget, neli politseinikku, kuus rahvuskaartlast, neli piirivalvurit, kaks inimest Harkivi riikliku õhujõudude ülikoolist, üks Ukraina julgeolekuteenistusest, samuti 14 territoriaalkaitse liiget.

394 inimest on politsei andmeil saanud vigastada, neist 290 on tsiviilelanikud.

Harkivi politsei sõnul on nad kinni võtnud 19 sissetungijat.

Hersoni võimud: Venemaa ei täida lubadust humanitaarkoridoride kohta

Hersoni võimude sõnul ei tee Venemaa koostööd lubatud humanitaarkoridoride avamiseks, vahendas The Washington Post.

Ukarina ja Venemaa esindajad teatasid neljapäeval, et leppisid kokku ajutistes relvarahudes, et lubada inimeste lahkumist mööda humanitaarkoridore ning tarnida toitu ja ravimeid.

Hersoni oblastivalitsuse juht Hennadi Laguta kirjutas reedel sotsiaalmeedias, et Vene väed pole andnud luba saata oblastisse mööda soovitatud humanitaarkoridore humanitaarabi. Laguta sõnul on Ukraina võimud pannud valmis 19 veokit, kuid neil pole veel lubatud oblastisse minna. Tema sõnul ütlevad Vene väed, et nad pakuvad ise humanitaarabi.

Hersoni linna linnapea Igor Kolõhajev ütles samuti, et abi ei saa linna liikuda. "Hoolimata eilsest kokkuleppest kõrgeimal tasandil praktikas see kõik veel ei toimi," kirjutas linnapea.

"Aga arvestades kõike, valmistuvad "head vabastajad" ise Hersoni "päästmiseks. Kõigepealt viivad nad olukorra kriitilise punktini ja siis kangelaslikult päästavad meid," kirjutas Kolõhajev, viidates Venemaale.

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko palub The Kyiv Independenti andmeil samuti abi humanitaarkoridori loomiseks. Boitšenko sõnul pole linnas kütet, vett, elektrit ning inimestel on otsa saamas toit ja ravimid.

Borodjanka linnas võib rusude all vangis olla sadakond inimest

Peale Vene vägede õhurünnakut kolmapäeval, kui raketid tabasid elumaja, võib sadakond inimest olla endiselt rusude all lõksus, teatas Ukraina päästeteenistus.

Päästeteenistuse kõneisik Viktorija Ruban ütles, et umbes sada inimest võib rusude all lõksus olla, kuid täpset arvu on võimatu öelda.

"Päästjatel pole ligipääsu, sest toimub pidev pommitamine. Me oleme valmis inimesi evakueerima nii pea, kui jõutakse kokkuleppele "rohelise koridori" loomiseks," ütles Ruban CNN-ile.

Ukraina: Vene väed löödi Mõkolajivist välja

Vene väed löödi välja Mõkolajivi linnast peale seda, kui nad reedel linna ründasid, ütles kohalik kuberner Vitali Klim.

Lahingud jätkuvad Mõkolajivi eeslinnades, lisas Kim.

Ukraina maaväed postitasid video, kus näidatakse linna lennuvälja kontrolli alla võtmist ja Ukraina lipu heiskamist, vahendas BBC.

Kim ütles reede õhtul, et Ukraina ja Vene vägede vahel on endiselt äärelinnas vastasseis, kus kumbki pool ei tulista, kuid venelased pole ka linna ümbrusest taandunud. "Üldiselt pole tegu toreda olukorraga, nad paistavad siiani siin olevat, kuid linnas neid ei paista, vahetevahel nad tulistavad enda kaitseks," lausus Kim.

Rünnakus Kiievi lähedal asuvale külale hukkus seitse inimest

Ukraina politsei teatel hävitasid Vene väed Kiievi eeslinnadest kümmekonna kilomeetri kaugusel asuva Marhalivka küla, rünnakus hukkus seitse inimest. Hukkunute seas oli ka kaks last.

Ukraina parlamendiliikme Rustem Umerovi sõnul oli hukkunud lapsi kolm. "See on selle tagajärg, kui lennukeelutsooni ei kehtestata," kirjutas Umerov sotsiaalmeedias.

USA: Vene väed on Kiievi kesklinnast 25 kilomeetri kaugusel

Vene väed on siiani ligikaudu 25 kilomeetri kaugusel põhjas Kiievi keskusest ning kümmekonna kilomeetri kaugusel Tšernihivi ja Harkivi linnast, ütles reede pärastlõunal USA kaitseministeeriumi ametnik.

Harkivi ja Tšernihivi puhul tähendab see, et Vene väed on mõlema linna eeslinnades.

Kiievile lähenemist on ameeriklaste sõnul takistanud Ukraina vägede rünnakud hiiglaslikule konvoile, lisaks on hävitatud konvoi teekonnal sild. Konvoi pikkuseks hinnatakse rohkem kui 60 kilomeetrit.

"Meie hinnangul oli silla õhkulaskmisel mõju konvoi peatumisele. Meie teada on ukrainlased konvoid korduvalt rünnanud," ütles kaitseministeeriumi ametnik.

USA kaitseministeeriumi sõnul on Vene väed olnud edukamad Lõuna-Ukrainas. Ameeriklaste andmetel toimuvad praegu lahingud Vene ja Ukraina vägede vahel Mõkolajivi linna lähedal. Kas Herson on langenud Vene vägede kätte, ei osanud ameeriklased kinnitada ega ümber lükata.

Mariupol ei ole veel Vene vägede kätte langenud, seal jätkuvad lahingud, ütles USA kaitseministeerium.

"Meie hinnangul tahavad venelased rünnata Mariupolit põhjast ja liikuda linna poole ka Aasovi mere poolt," lisas kaitseministeeriumi ametnik.

Ameeriklaste hinnangul on Ukraina vägedel siiani õhujõust märkimisväärselt suur osa alles.

Vaata Ukraina avalik-õigusliku telekanali ingliskeelset videokokkuvõtet

Vene armee rünnak süütas tulekahju tuumajaama alal

Enerhodari linnapea Dmõtro Orlov teatas kella kahe ajal öösel, et Vene sõjaväelased tulistasid Zaporižžja tuumaelektrijaama pihta ning selle tagajärjel puhkes tulekahju. Riiklik hädaabiteenistus teatas hiljem, et tulekahju puhkes väljaspool tuumajaama asuvas õppehoones, samuti labori- ja olmehoones.

Kella 6.20 ajaks oli tulekahju kustutatud, teatas Ukraina päästeteenistus.

Tuumajaama pressiesindaja Andrei Tuz ütles, et kiirguse tase jaamas muutunud ei ole. BBC-le ütles Tuz kella nelja ajal (Eesti aeg), et pommitamine jaama pihta on lakanud, kuid olukord on väga ebakindel.

Kella 9 ajal kinnitasid Ukraina võimud BBC teatel, et kontroll jaama üle on läinud Venemaa vägede kätte, kuid jaama personal jätkab tööd.

Kaader Zaporižžja tuumajaama turvakaamera videost, mis näitab Venemaa tulelööki jaama alale. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Päästeteenistuse teatel ei saanud tuletõrjujad esialgu põlengut kustutama, kuna tehase territooriumil jätkusid lahingud Ukraina ja Vene sõjaväelaste vahel, edastas Interfax. Päästeteenistus andis teada, et sai tuld kustutama asuda alles kella 5.20 ajal. Ligikaudu samal ajal lõppes ka tulistamine.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kirjutas Twitteris, et Vene sõjavägi tulistas Zaporižžja tuumajaama mitmest suunast. "Tuli on juba puhkenud. Kui see plahvatab, on see kümme korda suurem kui Tšornobõlis. Venelased peavad viivitamatult tule lõpetama, lubama tuletõrjujad ligi, kehtestada tuleb turvatsoon," kirjutas ta.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi ütles reede lõuna ajal, et üks mürsk tabas tuumajaama hoonet, mis ei olnud aga reaktorite osa. See põhjustas lokaalse tulekahju, mis õnnestus kustutada. Tehase ohutussüsteemid kannatada ei saanud ja radioaktiivset leket ei toimunud.

Grossi lisas ka, et on teavitanud nii Ukrainat kui ka Venemaad oma soovist kiiresti Tšornobõli külastada ning mõlemad pooled on võtnud ettepaneku kaaluda.

Rafael Grossi näitab kaardil, kus täpsemalt tulekahju puhkes. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/CHRISTIAN BRUNA

Muret Venemaa rünnaku ning tulekahju pärast tuumajaama alal väljendasid USA, Suurbritannia ja mitmed teised riigid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hinnangul tulistasid Venemaa tankid tuumajaama teadlikult. "Eurooplased, ärgake, termokaameratega varustatud Vene tankid tulistavad teadlikult Euroopa suurima, Zaporižžja tuumaelektrijaama tuumaplokke. Nad valmistusid selleks. See ähvardab teise Tšornobõli ja veelgi enamaga," kommenteeris ta videosõnumis, lisades, et on rääkinud sel teemal mitme lääneriigi juhiga.

"Ükski riik peale Venemaa pole kunagi tuumaelektrijaamade pihta tulistanud. Esimest korda meie ajaloos, inimkonna ajaloos on terroririik võtnud kasutusele ka tuumaterrori," ütles Zelenski.

Ukraina energeetikaministri sõnul pöördus ta reede öösel USA kolleegi poole palvega sulgeda tuumajaama olukorra tõttu lennutsoon Ukraina kohal.

Sama nõudis ka Zelenski, kes lisaks lennukeelutsooni kehtestamisele nõudis ka täiendavaid sanktsioone "terroristliku tuumariigi" vastu: "Kiirgus ei tea, kus Venemaa asub. Kiirgus ei tea teie riigi piire."

Ukraina väed võitlevad Vene vägedega kontrolli pärast Enerhodari linna lõunaosa üle, kus asub ka Zaporižžja tuumajaam.

Zaporižžja tuumajaam annab enam kui viiendiku Ukraina elektrist.

Zaporižžja tuumaelektrijaam. Autor/allikas: Google Earth

Ukraina välisministeerium: Zaporižžja tuumaelektrijaama tulekahjus oli hukkunuid

"Ukraina tuumaelektrijaama tulekahjus sai surma või vigastada mitu inimest," teatas reedel Ukraina välisministeerium. 

Ministeerium lisas, et kiirgustase pole praegu Zaporižžja tuumaelektrijaamas ohtlik. Töötajad jälgivad, et jaam töötaks ohutult. 

Kui tuumakütuse jahutamise protsess on häiritud, siis võivad tekkida ka ulatuslikud radioaktiivsed kahjustused. Ukraina võimude teatel ei saa praegu inimesi piirkonnast ka evakueerida, kuna seal käivad ägedad lahingud, vahendas BBC. 

Vaata Ukraina avalik-õigusliku telekanali ingliskeelset videokokkuvõtet sündmustest

Kiievis olukord muutuseta, Vene armee ammendamas teist ešeloni

Öösel kõlas Ukraina pealinnas Kiievis mitmel korral õhuhäire, kuid teateid uutest õhurünnakutest pole ning valdavalt on olukord muutusteta. Reede hommikul tuli kinnitusi väitele, et pärast takerdunud lahinguid pealinnast põhjas üritavad Vene väed linnast mööda liikuda.

BBC teatas reedel, et neljapäeval hukkus Tšernihivi linna elurajoonile korraldatud õhurünnakutes 47 inimest, algselt oli teatatud 33 hukkunust. Päästetöid raskendasid linna tabanud raketirünnakud.

Reede päeval teatas Ukraina presidendi nõunik, et Vene vägede pealetung Mõkolajivi linna on peatatud. Nõuniku teade tuli vahetult pärast seda, kui kohalik linnapea teatas, linna sisenevad Vene väed.

Mõkolajiv on Musta mere jaoks oluline sadam ja selle vallutamine viiks Vene väed Odessale lähemale.

Ukraina relvajõudude peastaabi reede hommikuse kokkuvõtte kohaselt on Venemaa peamised pingutused suunatud Kiievi sissepiiramise saavutamisele ja blokeeritud asulate vastupanu mahasurumisele. Nende tegevuste käigus on Vene armee ammendanud suurema osa oma operatiivreservist ning nüüd juba alustanud täiendavate vägede ja tehnika sissetoomist Lõuna ja Ida sõjaväeringkondadest Venemaal, teatas peastaap. Vene armee teine ešelon on juba kõik käiku pandud, mitmel suunal on nad oma pealetungivõime kaotanud.

Peastaap kordas ka, et Vene armee kannab suuri kaotusi, palju on vangi langenuid ja maha jäetud tehnikat.

Ukraina peastaabi reedel kell 9 avaldatud andmed Venemaa kaotuste kohta on järgmised:

- 9166 sõjaväelast;

- 251 tanki;

- 939 soomukit;

- 33 lennukit;

- 37 kopterit;

- 60 kütuseveokit

- 50 mitmikraketiheitjat.

- 404 muud sõidukit.

Ukraina õhujõud täpsustasid reede õhtul, et Vene väed on kaotanud vähemalt 39 lennukit ja 40 kopterit.

Ukrainas 4. märtsil alla lastud Vene ründelennuk SU-25. Autor/allikas: Twitter

Oma öises kokkuvõttes märkis relvajõudude peastaap, et Venemaa väed on tunginud sügavale Ukraina territooriumile, aga pole neljapäeva jooksul edasiliikumisel olulisi edusamme teinud.

Relvajõudude väitel jätkavad Vene väed pommitamist ning kasutavad selleks jätkuvalt ka Valgevene õhuruumi. "Olemasolevatel andmetel tõi vaenlane Ukraina territooriumile suurema osa Ukraina ründamiseks loodud väest," lisasid relvajõud.

Ukraina jõudude väitel viivitab Venemaa dessandiga Odessa-Zatoka piirkonnas ning korraldab näidisaktsioone, et juhtida Ukraina vägede tähelepanu sealt mujale.

Relvajõudude sõnul täiendavad Vene väed praegu oma varusid, kuna kasutasid ära pea kogu Kalibr raketikomplekside laskemoona, mis oli Ukraina pealetungiks ette nähtud

Relvajõudude sõnul ebaõnnestusid Vene väed taas Kiievist põhjas Hostomeli vallutamisel ning kaotasid lahingu käigus umbes 20 ühikut tehnikat.

Õhujõudude väitel hävitas õhutõrje neljapäeval veel kolm Vene vägede lennukit.

Kiievi idapoolse eeslinna Brovarõ lähedal hävitatud Vene tank. Autor/allikas: Ukraina peastaap

NATO ei kehtesta Ukraina õhuruumis lennukeelutsooni

"NATO riikide välisministrid arutasid lennukeelutsooni loomist Ukraina kohal, kuid nõustusid, et seda ei tohiks teha," ütles reedel NATO peasekretär Jens Stoltenberg. 

Reedel kohtusid Brüsselis NATO liikmesriikide välisministrid. Kiiev on korduvalt NATO-t üles kutsunud, et ühendus kehtestaks Ukraina õhuruumis lennukeelutsooni.

"Liitlased nõustuvad, et meil ei tohiks olla NATO lennukeid Ukraina õhuruumis või NATO vägesid Ukraina territooriumil," ütles pärast kohtumist Stoltenberg. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris NATO otsust. "Meie hinnangul on NATO riigid loonud narratiivi, et Ukraina kohal taeva sulgemine provotseeriks Venemaa otsest agressiooni NATO vastu. See on nõrkade, ebakindlate enesehüpnoos vaatamata sellele, et neil on kordades tugevamad relvad kui meil," ütles Zelenski.

Kõnelustel lepiti kokku evakuatsioonikoridorides

Neljapäeva õhtul toimus Venemaa ja Ukraina diplomaatide vahel läbirääkimiste teine voor. Ukraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul lepiti kokku evakuatsioonikoridoride loomises.

Koridoride loomist kinnitas ka Venemaa.

Pole veel selge, kuidas evakuatsioonikoridorid hakkavad täpselt toimima.

Podoljaki sõnul siiski viimased läbirääkimised ei andnud selliseid tulemusi, mida Kiiev enne kohtumist ootas.

Reutersi andmetel toimub kolmas läbirääkimiste voor järgmise nädala alguses.

Ukraina president Volodomõr Zelenski kutsus neljapäeva õhtul Vladimir Putinit üles otsekõnelusi pidama. "See on ainus viis selle sõja lõpetamiseks. Me ei ründa Venemaad, ega plaani seda teha. Istuge minuga maha, aga mitte 30 meetri kaugusele nagu Macroniga rääkides," ütles Zelenski.

Vene väed hõivasid Hersoni teletorni, Mariupoli kohta on infot vähe

Ukraina siseministeerium teatas, et Vene väed hõivasid Hersoni teletorni ning tele- ja raadiojaama ning hakkab seal ise infot levitama. "Muidugi on selles tohutu hulk võltsingud, desinformatsiooni ja propagandat," kirjutas ministeerium.

Ministeeriumi väitel kavatseb Venemaa tuua oma ajakirjanikud Hersonisse ning filmida seal propagandalugusid sellest, kuidas Vene sõjavägi linnaelanikke toidu ja ravimitega varustab.

Selleks on juba Krimmi koondatud 80 Venemaa meedia esindajat ja suur grupp "demonstrante", kes peavad hakkama näitlema Ukraina vallutatud linnade kohalikke elanikke, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap. Nende esimene "peatus" on ilmselt Herson.

Neljapäeval teatasid Hersoni võimud, et Vene väed võtsid linnas kontrolli. Venelased süvendasid neljapäeval rünnakut just Musta mere äärsel lõunasuunal, Mariupoli linn on olnud püsiva pommitamise all ning ümber piiratud. Seal on ka katkenud elekter, veevarustus ja side, mistõttu infot lahingute ja inimeste olukorra kohta on vähe.

Hersonist lääne poole jääva Odessa vastu on Venemaa väed kavandamas meredessanti, kuid pole seda halva ilma või muude põhjuste tõttu seni ette võtnud.

President Zelenski pöördus neljapäeval Venemaa poolt vallutatud alade nagu Herson inimeste poole, lubades, et varem või hiljem sunnib Ukraina okupandid lahkuma.

Toimetaja: Merili Nael, Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: