Minister Maris Lauri: ajakirjandus ei tohiks menetlusi kahjustada

Foto: Ken Mürk/ERR

Justiitsminister Maris Lauri hinnangul on positiivne, et Eesti Ekspressi ja selle ajakirjanike Swedbanki endise juhtkonna kriminaalkahtlustusest kirjutamise eest trahvimise kaasuses saab Eesti õigusruumis selgeks vaielda, millest võib ja ei või ajakirjandus kirjutada. Samas ütles Lauri, et meedia ei tohiks kohtueelset menetlust kahjustada.

Lauri ütles usutluses ERR-ile, et Eestis ei saa olla ühe eluala inimesed väljaspool õigussüsteemi.

"Me ei saa kunagi, mitte mingil olukorral, väita ja luua sellist olukorda, et mõned inimesed on a priori välistatud sellest, et nende peale ei esitata kohtukaebusi või et nende tegevust, võimalike eksimusi, väärteomenetlusi, ei uurita. See asi peab olema, see on meie põhiseaduses sees," ütles Lauri.

Küsimusele, kas oleks siis mõistlik, kui meedia hakkaks pidevalt prokuratuurilt avaldamislubasid küsima, vastas Lauri, et igaüks peab seadustest kinni pidama. "Meil seadusandluses on loodud teatud põhimõtted ja põhiprintsiibid ja nendest põhiprintsiipidest tuleb kinni pidada. Iga inimene oma tegevuses peab seda jälgima ja vaidlused ongi ju selle üle, et üks leiab, et on jälgitud ja teine, et ei ole. See ongi kohtu ülesanne, hinnata, kas need on lahendatud või ei ole lahendatud."

Kui ajakirjanik ise on kuriteo tunnistaja, siis Lauri hinnangul siiski kajastamiseks luba küsida ei tule. "Kindlasti on sellises olukorras, mis on nähtud, mis on räägitud, siin ei ole ju vaidluskohta. Siin te saate alati kirjutada. Siin ei saa keegi teile ette öelda. Küsimus on alati selles, et kui meil on olemas uurimismenetlused, kohtueelsed menetlused, mis toimivad ja kui nende tegevuste tulemusena, et see informatsioon, mis kui tuleb avalikult välja, et see ei kahjustaks uurimist," rääkis Lauri.

"Ma arvan, et teil endil tekiks väga ebamugav tunne sisemiselt, kui ütleme, on tapetud inimene ja mingisugune informatsioon, te saate teada sellest, te lasete selle välja ja selle info tulemusena näiteks kurjategija peidab tõendid ära. Enne kui need tõendid on kätte saadud. Ja selle tõttu seda kurjategijat ei saa vastutusele võtta. Et kus kohas need piirid on, millistes olukordades, see ongi vaidluste koht. Aga on olemas kohad, kus kohas kindlasti ka ajakirjanikel tuleb mõelda, et mis on õige ja mis võib-olla ei ole alati õige. Igal inimesel tuleb mõelda," märkis Lauri.

Näiteks osa küsimusest, kas ajakirjandus võiks infot prokuratuurilt luba küsimata avaldada, on Lauri hinnangul info allikad. "Need olenevad asjaoludest, täpselt kust on info saadud, miks on info saadud. Võib-olla keegi lekitab, võib-olla keegi pahatahtlikult selleks, et uurimist ajada untsu," ütles Lauri.

"Tuleb ka ajakirjanikel hinnata, et kui tehakse kuritegu, et kurjategija saaks karistatud. Sellised kaalutluskohad, ma arvan, igal inimesel erinevates olukordades tekivad. Mis ma nüüd teen, kas see, mis ma teen, on õige. Kas ma aitan kaasa õigele asjale või ma, kas teadmatusest, kogemata või vahel ka enese rumalusest, aitan millelegi kaasa, millele ma tegelikult ei taha kaasa aidata. See on kaalutluse koht alati ja ma saan aru, et kaalutluskohtades tekib tihtipeale ka vaidluskohti. Arusaamad on erinevad inimestel," lisas Lauri.

"Inimesed peavadki seda asja alati kaaluma, et kus ja mismoodi. Loomulikult, kui inimene, mõni advokaat, võtab kätte ja avalikult räägib ja paneb oma Facebooki postitusse mingisugust informatsiooni, siis on see, mida advokaat teeb. Ja kui ta rikub seadust sealjuures, siis ka tema võetakse vastutusele. See ongi see, et igaühel tuleb aru saada, kus kohas ta paigutub oma tegevusega õiguse tagamise süsteemis," rääkis Lauri.

Üldiselt hindas Lauri Eesti ajakirjanduse tegevust "tubliks", kuid ütles samas, et ka meedia teeb vigu.

"Ma ka oma majandusanalüütiku olukorrast tean, kus on libisetud natukene ühele või teisele poole, et ei ole objektiivselt esitatud. Juhtub igaühel. Ja ma arvan, et sellistest, võib-olla ka teadmatusest või kogemata juhtunud asjadest õpitakse. Ma arvan, ükski inimene ei tohi eeldada seda, et ta on ilmeksimatu. Mitte ükski inimene. Mina küll ei eelda, et ma olen ilmeksimatu," märkis Lauri.

Lauri hinnangul on positiivne, et Eesti Ekspressi ja ajakirjanike trahvimise käigus saab Eesti õigusruumis ja meedias asjad klaarimaks.

"Ma täiesti saan aru, et ajakirjandust see kohtulahend ärritab ja tekitab väga palju küsimusi. Aga võib-olla ongi väga hea, kui ta käib läbi need kohtuastmed, vaieldakse asi selgeks, siis on tulevikus selgus, kus kohas need piirid on ja mismoodi nad peavad olema," ütles Lauri.

Valitsusel ja riigikogul plaani Eestit kinnisemaks muuta ei ole, ütles Lauri.

"Aga igal asjal on kuskil piirid. Inimese kaitseks, ka uurimise kaitseks. Kus need piirid on? Mulle tundub, et need vajavad ühiskonnas selgeks vaidlemist," rääkis Lauri. "Kui kohtud lahendavad, selgub vaidluste käigus, kuskohas see piir kohtu arvates on. Siis on see koht, kus tuleb hinnata ka riigikogul, kas see piir on tegelikult kohas, kus ühiskond tahab seda piiri näha. Siis saab seda piiri muuta, kui on seda vaja teha."

Harju maakohtu kohtunik Alari Möldre määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule, Tarmo Vahterile ja Sulev Vedlerile, selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. Ajakirjanikud ja kirjastaja Ekspress Meedia vaidlustasid trahviotsuse eelmisel reedel.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: