Riik varub viiendiku aastas kuluvast gaasist hädaolukorraks ette

Vedeldatud maagaasi transport.
Vedeldatud maagaasi transport. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Esimene lootus on küll kütteperioodil tagada gaasi tarnekindlus LNG-terminaliga, kuid juhuks, kui sellest jääb väheks, võtab riik hädaolukorraks hoiule teravatt-tunni jagu gaasi.

Eestis tarbitakse aastas viie teravatt-tunni jagu gaasi. Tarneraskuste oht on eelkõige kütteperioodil, millal kulub kolm teravatt-tundi. Vene gaas moodustab sellest 80 protsenti. Kui LNG-terminal peaks tagama meile tarnekindluse ka Vene gaasita, varub riik tagavaraplaanina teravatt-tunni jagu gaasi, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks.

"Teine osa, mida me veel näeme, mida on võimalik teha kiiresti, on gaasitarbimist vähendada. Olukorras, kus meil LNG-d ei ole siin turul ja muid tarneid ka ei ole, on võimalik kaugküttest teine teravatt-tund kokku hoida, asendades see tarbimine vedelkütustega. See tuleks eelkõige Tallinna ja Narva piirkonnas, kus siis praegu kõige rohkem gaasi kaugküttes kasutatakse," rääkis Vaks.

Viimase teravatt-tunni jagu saaks Vaksi sõnul katta juba ettevõtjad oma varudest. Gaasivaru plaanitakse hoida Läti Incukalns hoidlas, kuna Eestis selleks mahuteid ei ole. Tõenäoliselt saaks osta gaasi, mis on juba hoiul Incukalnsis või saabub LNG-na Klaipeda kaudu.

"Esimene eelistus on kindlasti see, et otsida varu sealt, kust Venemaale – agressorile – ühtegi lisaeurot ei lähe," ütles Vaks.

Kuigi veeldatud gaasi maailmaturul jätkub, siis uut gaasi on siia juurde tuua raske, nentis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

"On võimalik see, et need LNG-laevad, mis on juba planeeritud siia gaasi tooma, siis mingi osa on keegi nõus ära müüma. See on üks võimalus saada vedeldatud gaasi."

Kuna LNG vastu on suuri huvi, võib tekkida oht, et ostjad hakkavad üksteist üle pakkuma. Vene gaasi kasutamise vähendamiseks on siiski vaid kaks võimalust – vähendada tarbimist või rajada uus LNG-terminal.

"Muus osas on tõesti see, et üks sama LNG käib käest kätte. Kes on selle kätte saanud, võib taguda vastu rinda ja öelda: väga hästi, ma nüüd ostan LNG-põhist gaasi ja Vene gaasi ei osta. Ma olen nii tubli ja hea. Reaalsuses ei ole see süsteem muutunud grammi võrdki paremaks," rääkis Kaasik.

Kuid riiklik varu ei olegi mõeldud Vene gaasi püsivaks asendamiseks – selleks loodetakse LNG-terminalile. Kuigi ka erasektor varub talveks, on see ettevõtjatele riskantne. Kui gaasi hind kukub, toob praegu ostetud gaas kahjumi. Seega kiidab ka Kaasik riigi hädavaru loomist.

"Muudab meie kõikide gaasiklientide olukorra tarnekindlamaks."

Gaasi hinnatõusu leevendamiseks riik varu kasutada ei plaani. Varu on kõige mustemaks stsenaariumiks, kui teisiti tarnekindlust tagada ei saa. See siiski ei ole kuigi tõenäoline. Seda kinnitab ka Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

"See, et eratarbija peaks gaasita jääma, on ikka üsna, üsna ebatõenäoline. Me ei peaks olema nii hirmus murelikud selle gaasi pärast," ütles Köster.

Köster lisas, et Eesti energiatarbimisest moodustab gaas vaid kuus kuni seitse protsenti. Seetõttu on meil ka vaja maailmamastaabis vähe gaasi ja ka Kaasik tõdeb, et teravatt-tunni jagu turult gaasi tõenäoliselt leiab. Varu plaanitakse kokku osta oktoobri lõpuks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: