Kokku moodustavad lapsed 19,5 protsenti kogu Eesti rahvastikust, selgub värske rahvaloenduse andmetest. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiumaal ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa, teatas statistikaamet.

Kuni üheaastaseid lapsi elab Eestis 26 656, kahe- kuni kuueaastaseid on 71 779, vanuses seitse kuni kümme aastat 57 200 ning 11–14-aastaseid 62 157.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul on laste seas kõige rohkem 11-aastaseid poisse, keda on 8095. "Needsamad poisid, kes kümme aastat tagasi olid rahvaloendusel üheaastased, moodustasid ka toona kõige suurema grupi. Kuigi kokku on lapsi rohkem kui kümme aastat tagasi, elab Eestis kuni nelja-aastaseid lapsi vähem kui 2011. aastal. See peegeldab viimaste aastate madalat sündimust," ütles Trasberg.

62 protsenti lastest elab Tartumaal ja Harjumaal, ülejäänud teistes maakondades. Piirkondlikult on kõige suurem laste osakaal Tartu maakonnas, kus lapsed moodustavad rahvastikust enam kui viiendiku (21,5 protsenti). Eesti keskmisest (19,5 protsenti) on laste osakaal kõrgem veel Harjumaal ja Raplamaal. Laste osakaal on kõige madalam Hiiu (15,5 protsenti) ja Ida-Viru (16 protsenti) maakonnas.

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge laste osakaaluga silma Rae (31,5 protsenti), Kiili (28,5 protsenti) ja Kambja (27,5 protsenti) vald. Madala laste osakaaluga jäävad silma Eesti väikesaared Ruhnu ja Vormsi, samuti Loksa. Nendes kohtades jääb laste osakaal rahvastikust alla 13 protsendi, selgitas Trasberg.

Rahvaloenduse tulemustest selgub, et vähenenud on nende naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, samas on kasvamas nende naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last. Kolm last on sünnitanud 12,5 protsenti naistest ja neli last kolm protsenti naistest. Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta ei ole oluliselt muutunud.

2021. aasta loenduse andmetel on Eesti naistel (15-aastased ja vanemad) keskmiselt 1,55 last. Kõige enam lapsi naise kohta on Jõgevamaal (1,88) ja kõige vähem Harjumaal (1,38).

"Samas vähenes keskmine laste arv nooremate naiste seas ning kõige rohkem on langenud keskmine laste arv naistel vanuses 27-30, mis peegeldab praegust tunduvalt kõrgemat esimese lapse sünnitamise iga," lisas Trasberg.

Kõige nooremad esmasünnitajad elavad Valgamaal ja kõige vanemad Harjumaal. Kasvab ka fertiilses eas naiste (15-49) arv, kes pole sünnitanud ühtegi last – neid on praegu 39,59 protsenti naistest.