Euroopas köetakse peamiselt gaasiga. Metsarohke ja hajaasustusega Eesti, kus kasutatakse arvestataval hulgal ahjukütet, on pigem erand. Räägib Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

"Suitsevad korstnad oleks väga suur probleem linnades. Aga jah - Bulgaaria, Rumeenia - nendes riikides on palju elamuid ka maapiirkondades ja seal ka puitu kasutatakse. Tegelikult, mis on Eestiga sarnased on pigem ikka Soome ja Rootsi, teised metsarikkad riigid."

Näiteks Soomes on tavaline, et lisaks elektriküttele võib majas olla ka kamin, mida külmal ajal kord päevas kütta. Kuna gaasi hinna tõus on kiirem kui küttepuidu hinna tõus, annab see metsarohketele riikidele eelise.

Siiski on ka küttepuidu hind aastaga kerkinud kaks korda. Juba 2020. aastal vastasid Eurostati uuringus 27 protsenti bulgaarlastest, et ei suuda alati oma kodu soojaks kütta. Kui veel arvestada, et maakohtades on vaesust keskmisest rohkem, võib just küttepuidu hinnatõus tähendada, et kõige vaesemad eurooplased ei suuda talvel oma kodusid soojaks kütta.

See mure ajendas näiteks Poola valitsust pakkuma kodanikele võimalust minna ise riigimetsa alla jäänud oksi küttepuudeks korjama. Sarnane võimalus on ka Eestis, kuid siin tuleb selle õiguse eest maksta. Pigem pakutakse sellist oksakorjamise õigust metsa lähistel elavate isikute enda palve peale, selgitas RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi

"Laias laastus teeme aastas 52 oksamüügi tehingut eraisikutele. See ei ole mingi suur või arvestatav kogus. Oleme välja arvestanud, et hektari pealt keskmiselt võiks inimene korjata kuskil 8-10 tihumeetrit oksi. Hektari hind, mis meil praegu aluseks on, on 66 eurot, millele lisandub käibemaks.

Teisalt on energiapuidu hinnatõus võimalus metsarohketele riikidele nagu Eesti, ütles metsandusekspert Heiki Hepner. Selleks, et kasu lõigata ja ka küttepuidu hinnatõusu pakkumise tõstmisega ohjeldada, peaks juba praegu raiumiseks ettevalmistus tegema.

"Täna peaks olema laias laastus need tööd juba tehtud. Kui nüüd hakatakse suve teises pooles sellega tegelema, siis mingi osa turule ka jõuab, aga ikkagi põhiline mõju jääb aastasse 2023. Kui me täna ei alusta, siis aasta pärast me tõdeme jälle, et küttepuidu hinnad on väga kõrged, võiks raiuda, aga ei ole kedagi, kes seda nõudlust rahuldaks," rääkis Hepner.

Kuid see aitaks peaasjalikult ikka vaid metsarohketel riikidel Vene gaasist loobuda. Mujal Euroopas gaasilt puiduküttele üle minna võimalik ei ole, tõdes Kurnitski.

"Gaasist loobumine saab toimuda ainult läbi soojuspumpade. Puiduküte on liiga väike nišš, et suurt pilti mõjutada. Küll, aga riikides, kus on palju metsa ja hõre asustus nagu Soome või Eesti, jääb puiduküttele oma osa. Aga mingit puidukütte renessanssi ma siin küll ei ootaks, see on ikkagi välisõhukvaliteedi küsimus ja linnades on see väga keeruline," rääkis TTÜ professor.