"Olen ka riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) puid ostnud, tegin päringu ja kohe esimene kiri tuli, et nõudlus on nii suur lehtpuule, et pakkumisi ei tehta, jälgige oksjoneid. Maikuuks ei olnud mitte ühtegi tooret ühelgi oksjonil välja pakutud," rääkis Pihlakobara omanik.

Toorme kättesaamisega oli probleeme juba mullu, kui terve suvi ei õnnestunud ühtegi koormat palki osta. Väikeettevõtjad, kes põhiliselt halupuid teevad, paneb see keerulisse olukorda.

"Kui suured ettevõtjad saavad RMK-ga sõlmida pikaajalised lepingud, viieaastased, neil on mingisugune garantii olemas, mis hinnaga ja kui palju tuleb, siis minul seda kindlust pole," rääkis Helend.

Küttepuude tegemine on mehe sõnul mahuäri ja halgude hinna sees on nii metsaomanikule, langetajale kui ka väljavedajale makstud tasu.

"Kui väljavedu on väga pikk, siis küttepuu puhul on tihti nii, et odavam on ta sinna metsa jättagi, mitte välja vedada, sest tema lõppväärtus on liiga madal," selgitas Helend.

Eelmise sügisega võrreldes on toorme hind kallinenud 240 protsenti ja Helend usub, et hinnatõus võib veel jätkuda.

"Katlamajad ei varunud näiteks väga suuri hakkepuidu tagavarasid, siis ilmselgelt nad hinnatõusuga hakkasid sellega tegelema, võib-olla tehti mingid suuremad lepingud ja see tähendab, et see hind ei saa enam kuhugi alla tulla, kõik sisendid on üles läinud, nõudlus on kasvanud," rääkis ettevõtja.

Kui Helend soovis osta kasevineeri tootjalt jääke halupuude tegemiseks, siis sai ta eitava vastuse, sest sellest tehtud hakkepuidu eest makstakse rohkem. "Praegune hinnatõus on selline, et küttepuu toorme hind on tõusnud kiiremini kui haavapalgi oma ja haab saadetakse küttesse," tõi Helend kurioosse näite.

Praegu paneb Helend ostusoovid kirja, kuid suure tõenäosusega juulikuus helistanutele küttehooaja alguseks tal halge kohale tuua pole. Halutootja usub, et praegune kõrge hind motiveerib väiksemaid metsaomanikke ja küttepuid saab osta ka sügisel. Iseasi on, kas nii märja puuga on mõtet ahju kütta.

Suurpere pea, kel nii soe vesi kui ka tuba sõltuvad puudest, tunnistab, et ise ta praeguste hindade juures oma puid osta ei jaksaks. "Praegu ma mõtlen pigem nii, et ma müüks hea meelega halud maha ja ise kütaks saepuruga," tõdeb ta.

Hepner: sõda pole puidu kallinemise põhipõhjus

Aastaid puiduturgu analüüsinud ja metsanduses tegev olnud Heiki Hepneri sõnul oli juba kevad-talvel selge, et nõudlus küttepuude järele kasvab, kuid valitsus ei julgenud raiemahte suurendada.

"Kohe oli tulemas kevad, kus öeldi ka, et kohe tuleb raiumine lõpetada, kevad-suvised raied tuleb ära keelata ja mida on vähe, see on kallis. Nüüd selgub, et kallis küll, aga ikka ei ole," ütles riigikogu liige. "Defitsiidil on selline halb omadus, kus segastes sõnumites hinnad kasvavad ja see defitsiit veel rohkem suureneb," lisas ta.

Kui elektri ja gaasi hind oli sügisel juba väga kõrge, siis puit hakkas kallinema alles aasta lõpus. Oma roll küttepuude kallinemisel on ka Ukraina sõjal, kuid Hepner ei pea seda põhipõhjuseks.

"Selle juured on pigem rohepöördes ja Eesti on ju eksportinud tegelikult nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal Euroopasse ja nad on maksnud ka rohkem," selgitas ta. Seetõttu raiemahtude suurendamisest Eestis tema hinnangul abi ei ole, kuna nõudlus Euroopas on kasvanud veelgi, siis siinne mets müüdaks rikkamate riikide kateldesse. "Tegelikult peaks kogu Euroopa, mitte ainult Eesti täna ütlema, et me peame suurendama raiemahtusid," arvas Hepner.

Aasta tagasi maksis tihumeeter küttepuitu (3 m) 25 eurot, praegu 57. Hepneri sõnul tuli ka talle selline hinnatõus üllatusena. "Ma aimasin kliimaprotsessist tulevat hinnatõusu ja see oleks võinud olla 45 euro kanti tihumeeter," selgitas ta. Millal puiduhinnad võiksid langema hakata, Hepneri sõnul pole võimalik öelda.