"Tegemist on Eesti riigi viimase 15–20 aasta tegemata tööga. Me ei ole aru saanud, kui tähtis on energeetika ja elekter riigi arengus, inimestele ja peredele," ütles Josing.

"Me oleme tohutult askeldanud, aga väga paljud asjad on tegemata. Me oleme olnud naiivse börsi usku ja kinnitanud, et börs hakkab toimima, me ostame ja ei peagi ise võib-olla panustama tuuleparkidesse. Praegu näeme, et börs on meie jaoks pseudobörs – kui sul ühendusi ei ole, siis tegelikult me mingist börsist rääkida ei saa," rääkis Josing.

Josingu sõnul pole mõtet inimestele ette heita suurt tarbimist, kuid oleks olnud vaja pöörata tähelepanu sellele, millist tüüpi tarbimine Eestis on. Näiteks kritiseeris ta kõrgete hindade juures krüptovaluuta kaevandamist, kuna iga tarbimine tõstab hinda. "Sellised asjad tuleb läbi mõelda ja nendega tegeleda. Need ei ole kiired lahendused, see ei ole viimase valitsuse süü, vaid viimased 15–20 aastat."

"Anname endale aru, et meil on sügisel ja talvel väga rasked ajad ees energiaga. Kõik seesama kordub – inimesed ei jõua kütta, puid osta, arved on suured. Me peame lasteaedu kütma, koole kütma, kõik see on tohutu kulu riigile. Vaatame rahulikult kaks-kolm kuud ette, mida me kiiresti teha saame," rääkis Josing.

Näiteks tuleks Josingu hinnangul kaaluda taastuvenergia lisavõimalusi ja mõttetu tarbimise piiramist. "Ka selline tööstus, mis kasutab väga palju energiat, ei sobi praegustes tingimustes Eestisse. Planeerime natuke pikemaajaliselt ette, ärme tee selliseid kuu või kahe otsuseid."

Toiduainete hinnatõus Josingu sõnul veel peatunud ei ole, kuna varem Ukrainast ostetud teravili ei jõua maailmaturule. "Teravili omakorda mõjutab liha, piimatooteid. Kui põllumehel on sisend kallim, siis näiteks sealiha on olnud stabiilse soodsa hinnaga, aga sealt hakkavad ka mingid tõusud tulema. Kindlasti ei peatu toidu hinnatõus, aga suurem šokk on ära olnud," ütles ta.

Toidu hinnatõus pole aga see, mis inimesi kõige rohkem mõjutab, märkis Josing. "See grupp on paindlik – sa saad valida, kas ostad paki riisi või tellid kulleriga sushi't. Kui sul on korter ja väike laps ja küttearvet maksta ei suuda, siis see on probleem ja seal ei saa valida," sõnas ta.

Samas on valdkondi, kus hinnatõusu ka ei ole, näiteks sidevaldkond, mis on tehnoloogia arengu ja konkurentsi tõttu odavnenud.

Elmik: inflatsiooni aeglustab kõrge võrdlusbaas

Swedbanki ökonomisti Liis Elmiku sõnul võib lähikuudel oodata kiire inflatsiooni jätku ning ka energiahindade püsimist kõrgel tasemel.

"Kui vaatame erinevate energiatoodete tulevikutehingute hindu, siis nii nafta kui ka gaasi puhul ei ole näha hinnalangust lähiajal. Gaasi puhul oodatakse hinna langust alles järgmisel kevadel ja nafta hind peaks ka lähiajal endiselt kõrge püsima," rääkis Elmik.

Elmik märkis, et aasta lõpus on oodata inflatsiooni aeglustumist, kuid seda vaid kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk kiire hinnatõus algas juba möödunud aasta lõpus.

"Järgmisel talvel on energiahinnad endiselt kõrged, selleks võiksid kõik valmistuda juba praegu. Nii kütte kui gaasi osas on näha, et hinnad suvel on võib-olla mõnevõrra madalamad, aga talvel jälle tõusevad," sõnas Elmik.

Ka siis, kui Euroopa Keskpank hakkab intressimäärasid tõstma, avaldub selle mõju pika viiteajaga. "Kui vaatame, mis tegurid on Eestis hinnataset kergitanud, siis ma ei näe küll, et lähiajal oleks oodata muudatusi, mis peaksid hinda alla tooma," ütles Elmik.

"Kõik tarbijad peaksid võimalusel vaatama üle oma kulutused ja kui on vaja, siis hoidma kokku sealt, kust saab ning valmistuma järgmiseks talveks," sõnas Elmik.

Riigilt ootab Elmik nende toetamist, kel on hinnatõusuga keeruline toime tulla. "Praeguses olukorras on mõistlik toetada neid majapidamisi, kel on kõige suuremad toimetulekuraskused. Seda riik tegi eelmisel ja loodetavasti ka järgmisel kütteperioodil. Vaesemates peredes on energia, kütte ja toidu osakaal eelarves palju suurem."