Neljapäeval kella üheks päeval sai riigikogu jagu 68 peretoetuste eelnõule tehtud muudatusettepanekust. Järgmine istung tuleb esmaspäeval ning ees seisab veel enam kui 1100 ettepaneku hääletamine.

Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles ERR-ile, et usub, et hiljemalt suvevaheajani ehk järgmise neljapäevani tegelebki riigikogu muudatusettepanekutega.

Pelgalt see, kui Isamaa volikogu laupäeval Keskerakonna või Reformierakonna kasuks otsustab, uut poliitilist reaalsust ei tähenda.

"See ikkagi tekib siis, kui mingites kooslustes jõutakse koalitsiooni moodustamiseni, mitte läbirääkimiste alguseni. Siis, kui koalitsioon on moodustatud, erinevates teemades läbi räägitud, siis tekib uus poliitiline reaalsus," rääkis Sibul.

Kui Isamaa valib Reformierakonna kasuks, on patiseisu lõpetamine tehniliselt lihtsam.

"Tehniliselt on võimalik muudatusettepanekud tagasi võtta, tehniliselt on võimalik mitte vaheaegu võtta ja muudatusettepanekud kõik kiiresti läbi hääletada. Küsimus on selles, et milline on see kokkulepe," selgitas riigikogu aseesimees, reformierakondlane Hanno Pevkur.

Isamaa jaoks pole see lahendus pelgalt teoreetiline. Kui Reformierakonnaga koalitsiooni minnakse, siis seda partnerilt oodataksegi.

"Meie jaoks on siin eelnõus ju paigas need asjad, mis meile on olulised. Kui kellelegi tundub, et on mingi mõistlik alternatiiv, mis meile võiks sobida, siis on meil millestki rääkida," ütles Sibul.

Ja see alternatiiv ei saa olla mingi lahjem versioon? "Muidugi ei saa, sest selle eesmärk on ikkagi see, et kuidagi vastata sellele valitsevale demograafilisele kriisile ja probleemile," ütles Sibul.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes sooviks Isamaa ja sotsidega valitsust moodustada, tõdes, et läbi võib rääkida, kuid praegusel kujul pakutud peretoetuste tõus nõuaks, et midagi muud olulist tuleks ära jätta või makse tõsta.

"Selle jaoks peaks tõstma käibemaksu 23 protsendini. Kui maksustada sissetulekut, siis peaks tulumaks tõusma 24 protsendini. Ja kui kate tuleks aktsiisitõusust, peaks aktsiis tõusma praegusest 30 protsenti kõrgemaks," ütles Kallas neljapäeval.

Kallas lisas, et Keskerakonna rahapakkumisega Reformierakond võistelda ei jõua.

Kui Isamaa näeb, et neil on rohkem ühisosa Keskerakonna ja EKREga, siis tehniliselt on obstruktsiooni ületamine pisut keerulisem.

Suvevaheajal, pärast 16. juunit saab riigikogu koguneda vaid erakorralistele istungitele. Mõneti teeks see värskelt leitud võimuliidu elu ka kergemaks, sest erakorraliste istungite päevakord pooleliolevatest töödest ei sõltu. Teiste sõnadega, Reformierakonna obstruktsiooni asemel saaks päevakorda panna hoopis peaministri umbusaldamise.

Järgmisel erakorralisel istungil saaks parlament juba uuele peaministrile mandaadi anda.

"Siis on võimalik tekitada sarnane eelnõu, mida valitsuse usaldusega siduda, mida siin viimasel ajal on teostatud," ütles Sibul.

Erakorraliste istungitega saaks selle uue eelnõu ka läbi hääletada. Aga väikese anekdoodina jääks vana peretoetuste eelnõu endiselt menetlusse, sest keset muudatusettepanekute arutamist eelnõu tagasi võtta või selle lugemist katkestada ei saa. Niisiis oleks sellega tegelemine sügisel pärast riigikogu uue istungjärgu avamist parlamendiliikmete esimene ülesanne.

Iseasi, kas nii kaugele jõutakse. Pärast seda, kui riigikogu peaministrile umbusaldust avaldab, võib valitsus teha presidendile ettepaneku erakorraliste valimiste korraldamiseks. Peaminister Kaja Kallas kinnitas neljapäeval, et tõenäoliselt niisugune ettepanek ka tehtaks.

"Mulle lihtsalt tunduks veider, kui me seda võimalust kasutamata siis ei jäta, sest me ju näeme, mis riigikogus toimub. Kõik seisab, kõik seisab, kogu aeg," ütles Kallas.

Valitsusjuht märkis samas, et otsuse erakorraliste valimiste kohta teeb ikkagi president.