"Selles plaanis on rohkem küsimusi kui vastuseid," rääkis Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. "Esiteks, kui palju neid ukrainlasi lõppkokkuvõttes ikkagi on; teiseks, kui kauaks nad siia jäävad; kolmandaks, millised on nende soovid, millised on kohustused nende paigutamisel. Palju on hariduslike erivajadustega lapsi, millistesse klassidesse nad paigutada – tegelikult on neil pool õppeaastat vahele jäänud –, nii et kindlasti me oleme väga keerulises olukorras."

Seni said Ukrainast põgenenud perede lapsed Tallinnas haridusteed jätkata nn päevakooli formaadis, kus lapsed õppisid isekeskis ja kohanesid uue olukorraga. Tallinna tehnikagümnaasiumis oli kohanemisprogrammis 51 Ukraina last. Kooli direktor Anneli Errit selgitas, et Ukraina õppekavast lähtuvalt jagati nad vastavalt klassidele kolme gruppi, et ühevanused lapsed ühesuguste huvidega oleksid koos.

"Andsime neile põhiliselt eesti keele tunde, aga saime teha ka kunsti, tehnoloogiat, käsitööd, infotehnoloogiat, muusikat, kehalist kasvatust, inglise keelt, natukene matemaatikat – ehk siis kõike seda, mis on nii-öelda keelteülene," selgitas Errit.

Sügisest jätkub ukrainlaste õppetöö samamoodi nagu Eesti lastel. Praegu uurivad Tallinna koolid, kui paljud seni nende juures olnud ukrainlastest soovivad sügisel jätkata. Samuti kaardistatakse, millised võimalused on neil lapsi vastu võtta – kas lisada nad olemasolevatesse klassidesse või panna kokku uued klassid.

Ühte klassi pannakse üks kuni kaks ukrainlast

Tallinna kava on paigutada Ukraina lapsi koolidesse selliselt, et neid oleks kuni seitse protsenti põhikooliõpilaste arvust, selgitas Pajula.

"See tähendab, et kui klassis käib 24 õpilast, siis ukrainlaste osakaal ei oleks üle ühe-kahe õpilase. Kui aga klassid on täis ja sinna vastu ei võeta, siis kindlasti pakuvad koolid välja lahendusi täiendavate klasside moodustamiseks," rääkis Pajula. Kui ukrainlastest moodustatakse eraldi klass, käivad nad tema sõnul koolis tõenäoliselt teises vahetuses.

Pajula rõhutas, et sellest seitsmest protsendist kindlasti üle ei minda ja pigem loodetakse seda hoida palju väiksemana. "Ma arvan, et üle ühe õpilase klassis ei oleks hea," ütles ta. Pajula sõnul tuleneb see arv teadusuuringutest ja arvestab sellega, et siinsete õpilaste õppetöö, mis niigi koroonakriisi tõttu häiritud, ei kannataks.

Koolid annavad ise haridusametile teada, millistesse klassidesse ja kui palju õpilasi saavad nad sügisel vastu võtta. Pajula kinnitusel neile midagi peale ei suruta.

"Koolid on hea meelega valmis koostööks, aga nad tahavad teada vastuseid. Ja selge on see, et ei ole võimalik juhtida seda protsessi selliselt, et öelda Tallinna Kopli kunstigümnaasiumile, et sina võtad 9. klassi ja jutul lõpp. Selleks on vaja õpetajaid, igal koolil on oma õpetajate ressurss, mis nad peavad üle vaatama. Tallinnas on detsentraliseeritud juhtimine ja ainuke otsustusõigus nendes küsimustes on antud ikkagi allapoole."

Huvitatud õpilaste arv kõigub tuhandetes

Haridusamet loodab paljuski Lillekülas avatud Ukraina koolile, kuhu on eesmärk sügiseks paigutada 600 õpilast 1.–6. klassidesse. Samas on neil probleeme õpetajate leidmisega, kuna õppetöö jätkuks sealgi sügisest Eesti õppekava järgi.

Õpilaste paigutamisel saab linn aga arvestada ainult eestikeelse õppega koolidega, sest selline on haridusministeeriumi suunis, et venekeelse õppega koolidesse ukraina lapsi ei panda.

"Kas me lahendame ülesannet 57 kooliga või 30 kooliga, on oluline vahe," tõdes Pajula. Samas on siiani lahtine, kuidas lapsed jagunevad, sest pole selge, kui palju Ukraina lapsi sügisel Eestis haridusteed jätkab. Tema sõnul kõigub see arv 2000 ja 4000 vahel.

"Seda kõikumist on väga palju. Iga päev andmed muutuvad. Meil on kogu selles kriisis väga palju teadmatust ja ei ole ühtegi adekvaatset andmebaasi. See on kõige suurem probleem," rääkis Pajula.

Koolid mures eesti keele õppe ja emotsioonide pärast

Prantsuse lütseumis oli sel kevadel kohanemisprogrammis 21 Ukraina last, kellest mõni õppis juba ka Eesti lastega koos. Direktor Peter Pedak ütles, et osa neist jätkab ka sügisel nende juures õppimist. Seitsme protsendi loogikast lähtudes saaks lütseum maksimaalselt võtta 30 Ukraina last.

"See sobib mulle kui Eesti Vabariigi kodanikule ennekõike," vastas Pedak küsimusele, kas selline plaan talle kui koolijuhile sobib. "Koolis loomulikult tähendab see suurt pingutust ja töö ümberkorraldamist, aga me peame seda tegema."

Pedaku hinnangul on suurim väljakutse ukrainlastele eesti keele õpetamisega – kui kiiresti nad suudavad keelt omandada nii palju, et teistega sammu pidada. Eesti keele õpetajaid on tema sõnul olnud kogu aeg raske leida ja seepärast panustab lütseum eelkõige suvistele keeleõppelaagritele, mida ukrainlastele korraldatakse.

"Järgmisel õppeaastal loomulikult on vaja mõnikord ukrainlasi võtta suure klassi tunnist välja ja tegelda nendega väiksema rühmana. Seda hakkavad tegema meie enda olemasolevad õpetajad kogu muu töö kõrvalt," rääkis Pedak.

Tehnikagümnaasiumi direktori Anneli Erriti sõnul on Ukraina lastega tegelemisel rasked kohad eelkõige emotsionaalsed. "Kooli tuli lapsevanem dokumente tooma ja esimesel hetkel ta puhkes nutma. See oli see emotsionaalne pingelangus, mis kooli jõudes oli kõigepealt lapsevanemal," meenutas Errit.

Laste puhul selliseid emotsioone esialgu ei täheldatud, nad olid vaiksed ja vaoshoitud, kuid avanesid hiljem ja olid direktori hinnangul nagu lapsed ikka, oma rõõmude ja muredega. Nüüd, kohanemisprogrammi lõpus tehtud teraapiaüritusel tuli välja, mis laste sees toimub.

"Kui nad joonistasid oma tundeid ja mõtteid, siis pooled nendest on sisemise valu ja appikarje pildid, teine osa, just nooremate poolt, tuli sellist rõõmu ja sära, mida nad on siin kogenud. Ilmselt mida vanem on õpilane, seda rohkem ta mõistab ja oskab oma emotsioone ka väljendada," kirjeldas Errit.

Augustiks pilt selge

Küsimusele, millal peaks paigas olema, kui palju lapsi kuhu kooli saab minna, vastas Andres Pajula: "Tegelikult me oleks tahtnud, et see protsess oleks juba lõppenud. Läbirääkimised koolidega jätkuvad parimate lahenduste otsimisel ja kindlasti andmed ka terve aja muutuvad. Me peame koolidega kevadel kokku leppima, et nad teaksid, milliseid õpetajaid nad peaksid otsima. Sügiseks saavad siis lapsed vastavalt kokkulepetele määratud. Ehk augustiks peaks määramine olema läbi."