Seeder: Isamaa otsus sünnib laupäeval kohapeal arutelude käigus

Helir-Valdor Seeder.
Helir-Valdor Seeder. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder rääkis usutluses ERR-ile, et ei oska veel öelda, milliste koalitsioonipartnerite kasuks otsustab laupäeval erakonna volikogu. Lisaks kritiseeris ta seda, kuidas Reformierakonna juht, peaminister Kaja Kallas on tegutsenud valitsuskriisis ning leidis, et valimiskomisjoniga peetud kirjavahetuse avalikustamisega sekkus presidendi kantselei päevapoliitikasse.

Mis täpselt laupäeval Isamaa volikogul juhtuma hakkab?

Laupäeval on nii-öelda tavapärane volikogu, mis oli kokku kutsutud enne, kui need tormilised sündmused Eesti poliitilisel maastikul alguse said ja praegune peaminister koalitsioonipartneri ministrid ametist vabastas.

Homme hakkame arutama kujunenud poliitilist olukorda - see oleks olnud niikuinii päevakorras. Aga lisaks tavapärasele arutelule ja poliitilisele avaldusele, mille me oleks vastu võtnud, on sellel konkreetsem sisu ja olulisem tähendus.

Me soovime kujunenud valitsuskriisis aidata kaasa võimalikult kiirele kriisi lahendamisele. Ja kuna ettepaneku on teinud uue koalitsiooni läbirääkimisteks nii Reformierakond kui ka Keskerakond, siis mõlemat initsiatiivi volikogu arutama hakkabki ja langetab otsuse, mis teed me edasi läheme.

Kas teil on juba see otsuse projekt valmis, mille te homme volikogu liikmetele ette panete?

Oi, ei ole! Otsuse projekti me ka ette ei valmista. See sünnib kohapeal arutelude käigus. Loomulikult on inimesed [seda] arutanud, erakonna eestseisuski mitu päeva tagasi arutas. Me andsime sellest ka avalikkusele teada, et eestseisus tegi ettepaneku viia see arutelu laupäevasele volikogule, kuna volikogu oli kohe-kohe tulemas ja oli igati mõistlik langetada see otsus volikogus.

Eestseisuse soov oli enne, kui volikogu hakkab arutama, kohtuda mõlema kolmikuga. Tänaseks on need kohtumised peetud, nii et see informatsioon, see tunnetus, mis me nendest kohtumistest saime, selle me anname volikogu liikmetele edasi.

Ja vaba arutelu tulemusena meie seisukoht ka kujuneb. Mingisugust ette valmistatud eelnõu erakonna esimehe või eestseisuse poolt me volikogule esitada ei kavatse.

Aga kas te teete valiku hääletusega või loodate konsensusele jõuda?

See on nii nagu arutelu kujuneb. Kõigepealt ma tahan ära märkida, et põhikirja kohaselt ei ole see üldse volikogu pädevus või volikogu otsustustasand. Seda oleks saanud ka eestseisuse tasemel teha. Aga selline laiem arutelu on kindlasti erakonna jaoks hea. Need erinevad vaatenurgad ja seisukohad, mis inimestel on, tulevad seal ka välja. Ma arvan, et sellises formaadis otsuse tegemine on õige.

Aga eestseisuses ei olnud vaja hääletada, sest eestseisus jõudis lõpuks konsensusliku seisukohani. Nii et ei ole välistatud, et volikogu jõuab samuti konsensuslikku seisukohani. Aga kui vaja, siis hääletame - seda me ei ole ette kirjutanud kellelegi ja see samamoodi kujuneb seal kohapeal.

Aga kui koalitsioonikõneluste alustamise otsus põhimõtteliselt ei olegi volikogu pädevus, siis kas võib ka juhtuda, et homme volikogu ütleb, et anname selle eestseisuse otsustada ja homme üldse ei tulegi veel otsust?

Oi ei, kindlasti mitte, kindlasti mitte! Selle me oleme küll juhtkonna tasemel ära otsustanud ja ma arvan, et erakonna liikmete hulgas sama meeleolu, et me niimoodi edasi-tagasi põrgatama seda omavahel ei hakka. Nii et homme kindlasti erakonna volikogu kujundab selle sisendi, mida eestseisus ja läbirääkimisdelegatsioon hakkavad ellu viima.

See ei ole kindlasti ka ainult valik kellega edasi minna, vaid ka teatud teemad, nii-öelda mandaat, suunis eestseisusele ja läbirääkijatele oluliste teemade kohta, mis meie arvates on nii Eesti riigi kui Isamaa vaatenurgast kõige olulisemad.

Isamaa kohtus kolmapäeval mõlema võimaliku koalitsiooni osapooltega. Kas teil teiste erakondade juhtidega veel sellised kõnelusi on olnud?

Mina olen suhelnud nende päevade jooksul kõigi erakondade juhtidega lisaks ka telefoni teel. Ja mitte ainult võimaliku uue valitsuskoalitsiooni moodustamise teemal, vaid ka laiemalt ja seadusandluse kujundamise teemadel selle ümber, mis praegu riigikogus toimub - et rakendatakse obstruktsiooni ja nii edasi.

Nii et olen suhelnud telefonitsi kõigi nelja parlamendierakonna juhiga, kes peale Isamaa veel parlamendis esindatud on.

Kuidas teil operatsioonist taastumine läheb, kas te homme olete volikogul füüsiliselt kohal või osalete interneti teel?

Mina olen hetkel veel haiglas, sellel nädalal välja ei saa, aga loodetavasti järgmise nädala algul ma saan kodusele taastumisele minna. Ja kuna ma siin haiglas olen, siis ma homme ka füüsiliselt. erakonna volikogu koosolekul osaleda ei saa.

Aga meil on hübriidkoosolek, on võimalus osaleda arvuti vahendusel, elektrooniliste vahendite abil ja ma kindlasti osalen loomulikult elektrooniliste vahendite abil ja teen omapoolsed ettekanded ja vastan erakonna liikmete küsimustele. Nii, et ma osalen kogu volikogu koosolekul aktiivselt.

Ja nii nagu mina, nii ilmselt ka mitmed teised volikogu liikmed erinevates Eestimaa nurkades osalevad läbi elektrooniliste vahendite, sest hübriidkoosolek seda võimaldab ja me oleme ka varem selliseid koosolekuid teinud.

Eeldades, et Isamaa järgmises valitsuses on, siis kas te ise ka plaanite valitsuse liikmeks hakata?

No nüüd me läheme spekulatsioonidega väga kaugele! Kõigepealt on vaja otsustada, kuidas ja kellega püütakse valitsuskoalitsiooni moodustada ja sealt juba edasi tulevad teemad, millega on vaja kiireloomuliselt tegeleda. Sest selle uue võimaliku valitsuse ametisoleku aeg on väga lühike ja see saab olema väga keeruline. Seda mitte ainult selle tõttu, et julgeolekuolukord on Euroopas ebastabiilne ja inflatsioon ebanormaalselt kõrge ja probleeme on palju, vaid ka sellepärast, et tulevad valimised ja kõik erakonnad on kõikidele valimistel konkurendid. Samal ajal käib ju valimiskampaania ja ametisolev valitsus peab tegelema küsimustega, mis on kaugeltki laiemad ja ulatuvad kaugemale kui päevapoliitiline kemplus.

Aga see, mis puudutab nüüd minu enda tulevikku - oi, sinna on aega maailm ja kõik see sõltub üldse sellest, kas jõutakse kokkuleppele, kui jõutakse kokkuleppele, siis milline saab olema kabineti koosseis, milline saab olema portfellide jaotus koalitsiooni osapoolte vahel ja seejärel isikud.

Nii et ei, mina nende spekulatsioonidega ette ei tõtta, iga asi omal ajal.

Mõned erakonnad on öelnud, et nad ei karda ka erakorralisi valimisi. Kuidas Isamaa suhtub erakorralistesse valimistesse?

Meie ei karda mingisuguseid erakorralisi valimisi. Aga me ei soovi ka erakorralist segadust. Nagu mina olen aru saanud, soovib praegu erakorralisi valimisi parlamendis ainult üks erakond – see on Reformierakond. Seetõttu on ta teinud ka kõik, et olukord Eestis oleks võimalikult keeruline ja vastuoluline, et viia praegune olukord erakorraliste valimisteni.  

Ma arvan, et ka see järsk ja kõigile teistele erakondadele ootamatu koalitsioonipartneri ministrite vabastamine, millest ka osa ministreid sai teada lausa ajalehtede ja meedia vahendusel – see oli ka üks samm selles suunas, et viia olukord erakorraliste valimisteni, et viia ka Keskerakond sellisesse emotsionaalsesse seisundisse.

Ja sellele lisaks otsustas Reformierakond veel samal ajal, olles peaministripartei, võimupartei, rakendada ka obstruktsiooni, mis on Eesti parlamendis esimest korda, et seda peaministripartei rakendab. Lisaks sellele, et pool valitsusest on täitmata, paralüseeritakse ka parlamendi töö ja siis peaminister ütleb, et umbusaldage mind! Nii, et kogu see tegevus ja segaduse külvamine Reformierakonna poolt on väga selgelt kantud eesmärgist, et viia asjad nii kaugele, et läheks erakorralisteks valimisteks.

Aga erakorralised valimised saavad toimuda ikkagi siis, kui parlamendi enamus ja teised erakonnad selle algatusega kaasa lähevad või Kaja Kallas astub tagasi ja põhiseaduslik protsess uue valitsuse moodustamisel läheb nii, et ei suudeta uut valitsust moodustada lõpuks ka mitte parlamendi poolt ise – siis jõutakse ka erakorraliste valimisteni.

Aga seda teed Kaja Kallas ei soovi, tundub, et ta sooviks kiireid erakorralisi valimisi. Eks selles osas on ka Kadrioruga suheldud ja Kadriorg on andnud märku ja ilmutanud ka oma valmisolekut erakorralisteks valimisteks. Küllap siis mingisugune koostöö ja informatsiooni liikumine ka peaministri ja presidendi vahel nendes küsimustes on olnud.

Te olite nüüd natuke kriitiline Kaja Kallase suhtes. Kas siit võib järeldada teie eelistust koalitsiooni valikul?

Ma ei olnud natuke kriitiline, vaid ma olin väga kriitliine selle osas, kuidas peaminister on lahendanud praegu seda valitsuskoalitsioonide vahetust. Ja seda ma olen ju varem korduvalt välja öelnud, et praegu tehakse seda täiesti põhiseaduse mõtte vastaselt. Seda ei ole öelnud mitte ainult mina, vaid väga mitmed inimesed, poliitikud, ka need, kes on olnud põhiseaduse väljatöötamise juures. Sellisel kujul vahetada Eestis valitsuskoalitsiooni, nii et parlament jäetakse kõrvale, - see ei vasta meie riigi põhiseaduse vaimule, mis ütleb, et Eesti riik on parlamentaarne riik.

Nii et jah, ma olen olnud selle protsessi osas väga kriitiline. Aga see ei tähenda, et me ei arvesta reaalsust, mis on Eesti riigis, milline on ühe või teise erakonna mandaatide arv parlamendis, millist poliitikat laiemalt üks või teine erakond ajab, milline on hetkeseisund Eestis ja rahvusvaheline olukord Euroopas laiemalt, mis on need valikud ja mida on teised erakonnad viimastel kuudel teinud, milliseid otsuseid langetanud.

See on ju kõik suhteline, tuleb võrrelda teiste erinevate erakondadega ja nii kujuneb meil Isamaa seisukoht. Nii et sellest ei saa te küll midagi välja lugeda, et mul on peaministrile etteheiteid praegu selle protsessi osas, mis puudutab valitsuskriisi esilekutsumist ja selle lahendamist.

Te viitasite veel presidendile ja peaministri-presidendi omavahelisele suhtlusele. Kas Alar Karise käitumist võib tõlgendada erapoolikuna?

Ei, mina ei saa siin praegu küll hinnangut anda. Ma eeldan küll, et praeguses olukorras president ja peaminister omavahel suhtlevad - see oleks ju igati loogiline ja normaalne. Palju ebanormaalsem oleks, kui peaminister ja president praegu omavahel ei suhtleks.

Aga see, mis puudutab presidendi kantselei kirja valimiskomisjonile praeguses hetkes, kus see on päevapoliitilise kempluse teema erakondade vahel ja kus on teada, mida see tegelikult Eestile ja erakondadele tähendab, siis presidendilt oodatakse loomulikult seda, et ta ei seisa mitte päevapoliitilise kempluse väljakul ja ei kähmle koos parteidega, vaid tema roll on olla kõrval, püüda tasakaalustada, ühendada, lepitada ka kõrvalt neid erinevate erakondade vastuolusid.

Aga selle kirja saatmisega minu arvates kahetsusväärselt astus küll president ka päevapoliitilisse kemplusse. Ma loodan, et see tuli lihtsalt kogenematusest, vaevalt president teadlikult soovis sellist sammu astuda. Sest kõik me saame aru, kes me oleme olnud riigi juhtimise juures erinevatel tasemetel - valitsuses, ametiasutusi juhtinud, ükskõik mida - siis sellist informatsiooni nagu presidendi kantselei vajas, siis see on nii elementaarne, et kantselei direktor ja valimiskomisjoni esimees või vastavad ametnikud saavad kokku ja räägivad asjad selgeks ja saavad oma küsimustele vastused, kui neid küsimusi oli. Aga et saata avalik kiri, mis registreeritakse nagu kord ja kohus ja juhuslikult jäetakse AK ehk ametkondlikuks kasutamiseks märge ka tegemata /---/ ja see leiab siis koheselt Eesti meedias elavat vastukaja ja võimendust, see sõnum... Selle kirja eesmärk vast ei olnud mitte niivõrd saada tõsiselt oma vastasid küsimusele, kuivõrd indikeerida, milleks Kadriorg valmis on?

Lõpuks - kas te ei tahaks ikkagi öelda, kumba koalitsioonide pooldate?

Teate, mina mitte ei taha öelda, vaid ma ju ei oskagi öelda. Sellepärast et ma kinnitan siiralt, et see saab olema meie erakonna kollektiivne otsus, mis seal välja kujuneb nende arutelude ja arvamuste käigus nii nagu see oli ka 2019. aastal, pärast valimisi. Väga palju on spekuleeritud ja räägitud sellest, et justkui oleks otsus enne juba tehtud ja läbi räägitud ja nii edasi. Aga ma tuletan meelde, et see oli samamoodi laiendatud koosolek, kus olid meil eestseisuse liikmed, fraktsiooni liikmed ja veel mitmed teised juhtivad tegelased ja arvamusliidrid erakonnast kohal ja see otsus tuli ka tol ajal praktiliselt konsensuslikult. Tõsi, üks hääl oli vastu, et hääletadagi ei olnud vaja.

Nii et ma arvan, et selliste oluliste otsuste kujundamine, nii et see on läbi arutatud ja kujuneb konsensuslikult selles mõttes, et inimesed saavad lõpuks aru, et erakond saab teha ju ainult ühe valiku, kuigi erakonna liikmete hulgas võib olla erinevaid arvamusi ja et me nendest võimalikest valikutest teeme parima. Ja kui me oleme selle teinud, siis me oleme ka ühiselt selle otsuse taga, see oleks kõige parem lahendus ja mina erakonna esimehena soovin, et see protsess läheks nii.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: