Isamaa elektrituru reform pole koalitsioonikõnelustel heakskiitu saanud

Elektriliinid.
Elektriliinid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Isamaa eestseisuse liikme Aivar Koka sõnul soovib Isamaa elektrituru reformi, mille järgi peaks Eesti Energia müüma kodumajapidamistele elektrit fikseeritud hinnaga 50 eurot megavatt-tund. Reformierakonnalt ja sotsiaaldemokraatidelt pole Isamaa plaan heakskiitu saanud.

Kuidas jõuab teie plaanitav reform tavalise inimeseni, kellel on praegu sõlmitud elektrimüüjaga kas fikseeritud või börsipaketi leping?

Täna me teame, et hinnad on jõudnud 200 euro megavatt-tunni juurde, normaalne hind oleks suurusjärgus 50 eurot megavatt-tund. Sellest väga suure osa määrab CO2 kvoodi hind. Praegu maksab Eesti Energia iga kuu 50 miljonit CO2 kvoodi raha ja meie eesmärk on, et Eesti Energia ei peaks seda maksma. Kui 50 miljonist pool, mis laekub otse riigieelarvesse, seda kompenseeritakse Eesti Energiale, siis oleks võimalik fikseeritud paketti Eesti Energial müüa mitte kallimalt kui 50 eurot megavatt-tund.

Kuidas hinnastatakse teisi elektrimüüjaid?

Kuna Eesti Energia on ise riigiettevõte, siis on võimalik kokkulepe teha, et Eesti Energiast ostetud fikseeritud hind on selline. Selline olukord on olemas meil naabritel Leedus ja ka Prantsusmaal.

Ehk inimesed, kui teie kava ellu viiakse, peavad Eesti Energiaga tegema uued lepingud?

Jah, loomulikult, siis tuleb uus fikseeritud leping sõlmida. Kindlasti seal on ka mingi piir, et lõpmatuseni iga tarbija saaks soodsamat elektrit osta. Ta peaks olema selline, mis on täna tavatarbimises vajalik, et kodu oleks soe ja valgus oleks toas.

Kui palju seda elektrit võiks siis olla? Mis see võiks tähendada ühe perekonna jaoks?

Hetkel umbes kaks teravatti kogu Eesti peale. Sel juhul on keskmiselt kogu kodutarbijate kulu kaetud.

Kuidas see elektriturgu mõjutab, kui põhimõtteliselt kõik Eesti kodutarbijad ei jäta seda võimalust kasutamata, mis saab siis börsist?

Kui oleme ausad, siis suvekuudel Eesti suudab Eestis vajamineva elektrienergia toota, kuid talvel on puudujääk väga suur. Tegelikkuses see Eesti turu peal väga suurt ohtu ei tohiks tekitada, sest taastuvenergia tootjad CO2 kvooti ei pea tasuma. Omahind on tegelikult Eesti Energia tootmisel 30–35 euro juures, paneme sinna kasumi ja maksud juurde ja kindlasti on võimalik seda 50 euroga müüa. Teame, et täna on CO2 kvoodi hind üle 100 euro.

Me oleme ühtsel turul teiste Balti riikide ja Soomega, kas see seda süsteemi katki ei tee?

No kindlasti teeks. Meie tänane elektri kõrge hind on ainult ühel põhjusel – ühelt poolt räägime CO2 kvoodist, aga miks ta Soomes on kallim on see, et Elering ehitas eelmise aasta sügisel avatud kolmanda liini Läti ja Eesti vahel. Teades, et Leedus ja Lätis on pidev elektri defitsiit, mis ajab hinna üles ja loomulikult müüakse sinna, kus on kõrgem hind ja see kallim hind määrab ka koduturu hinna. Seoses sellega on ka ülekoormustasu, mida Elering saab iga kuu suurusjärgus 10 miljonit.

Need on põhjused, mis on Eesti turul hinna üles ajanud. Aga süüdi ei saa olla Eestis tarbijad.

Kolmapäeva õhtul kogunes võimaliku loodava valitsusliidu töörühm, mis arutas teie ettepanekut. Kaugele te jõudsite?

Mitte väga kaugele, see on laual edasi ja head lahendust või kokkulepet veel ei ole. Isamaa seisab selle eest, et talvele vastu minnes oleks Eesti tarbijatel elektri hind võimalikult soodne.

Laua taga ei saanud ma aru, et kumbki vastaspool oleks seda väga tugevalt toetanud. Reformierakond ei toeta kindlasti ja sotsiaaldemokraadid olid kõhkleval seisukohal.

Kas teie eesmärk on saada see koalitsioonilepingu osaks?

Kindlasti on see, mida me oleme lubanud oma inimestele eelmise aasta sügisest alates, kui nägime, et olukord elektriturul on kriitiline. Laual oli peale elektri ka ju gaasiturg ja LNG-terminali ja ühenduste ehitus. Need on teemad, mis mõjutavad nii ettevõtjaid kui ka kodutarbijaid ja meie eesmärk on saada kontrolli alla energiakulud ja kütused.

Elering: elektrihinna vahe Eestis ja Soomes tuleneb ülekandevõimsuse pudelikaelast

Eleringi teatel on Eesti ja Läti vaheline kolmas ühendus praeguses julgeolekuolukorras kriitiliselt oluline, et Eesti elektrisüsteem saaks jätkata tööd kui Venemaa Balti riigid oma süsteemist lahti lõikab.

"Teiseks ei olekski Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumine ilma Eesti-Läti kolmanda ühenduseta võimalik. Ja kolmandaks ei oleks ilma selle ühenduseta võimalik meie elektrisüsteemiga liita ühtegi täiendavat megavatti taastuvenergia tootmist Lääne-Eestis ja saartel," ütles Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa.

Eleringi teatel valmis kolmas ühendus täielikult ilma tarbija rahata ning suurem osa sellest moodustasid Euroopa Liidu vahendid.

Eesti ja Soome elektrihinna vahe tuleneb Eleringi teatel väheste ühenduste tõttu tekkivast pudelikaelast ning ülekandetasu investeeritakse nende likvideerimisse.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: