Kiire üleminek eestikeelsele haridusele tekitab Tartus eriarvamusi

Foto: ERR

Tartul valmis eestikeelse hariduse tegevuskava, mille eesmärk on linna kahes koolis ja kolmes lasteaias minna üle eestikeelsele haridusele nelja aasta jooksul. Kui linnavalitsuse sõnul on tegemist sujuva üleminekuga, siis Tartu Aleksander Puškini kooli lapsevanemate hinnangul on seatud eesmärgid liiga karmid ning koolipere seisukohtadega pole arvestatud.

Riigi tegevuskava järgi tõstetakse vene koolides eesti keele õppemaht 75 protsendile aastaks 2035. Tartu plaanib selleni jõuda 10 aastat varem.

"Riik peab vaatama tervikpilti. Meie stardipositsioon on niivõrd palju parem kui näiteks Ida-Virumaal," märkis Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski.

"Meie koolis praegu pea 50 protsenti on ukraina õpilasi, mis eestikeelsest õppest me räägime? See ei ole mõistlik, ei tohi kiirustada. Üleriigiliselt on arvestatud kuni aastani 2035, Tartu tahab esimene olla lihtsalt, see on poliitiku tahtmine," rääkis Puškini kooli hoolekogu esinaine Irina Panova.

Linna plaani järgi peaksid hiljemalt 2025. aasta sügisel Annelinna gümnaasiumis ja Puškini koolis alustavad õpilased õppima täielikult eesti keeles, välja arvatud vene keele ning vene kirjanduse ja kultuuriloo tunnis.

"See number, mis välja tuli, et igas klassis peab olema 75 protsenti, see ajas natuke lapsevanemaid šokki. Meil on koolis palju erinevaid lapsi, mõned on erivajadustega, saavutada antud protsent on väga raske. Lapsevanemad on nõus, et me peame edasi liikuma teemaga, aga mitte nii kiiresti, nagu poliitikud tahavad saavutada," lausus Puškini kooli hoolekogu liige Natalia Massalõgina.

Praegu on Puškini koolis eesti keele õppemaht umbes 50 protsenti ehk on nii sajaprotsendiselt eestikeelseid klasse, aga ka nii-öelda vene klasse, kus eesti keeles on 40 protsenti ainetest. Lapsevanemad lootsid, et valikuvõimalus eri keeletasemetega klasside vahel valida, jääb.

"Kui ütleme, et osa õpib ühtemoodi ja osa teistmoodi, siis tegelikult me jääme samasse mudelisse ja mustrisse, mis on meid 30 aastat saatnud ja tänu millele väikeses Eestis eksisteerib kaks paralleelset ühiskonda. Me ei saa seda endale lubada," ütles Kaplinski.

Eelkõige on hoolekogu liikmed nördinud, et pidasid linnaesindajatega mitmeid koosolekuid, ent tegevuskavas seatud eesmärgid tulid ikkagi üllatusena.

"Paistab, et needsamad numbrid, millest me rääkisime eelmiste koosolekute jooksul, et 60 ja 70,  et lapsevanemaid ei kuulata ja lihtsalt mõeldakse oma poliitilise huvi suhtes. See ei ole kompromiss, meid lihtsalt pandi fakti ette, et 75 protsenti," lausus Massalõgin.

"See kindlasti ei ole tõsi, et vanemaid ei ole kuulda võetud. Selles tegevuskavas on palju muid küsimusi ka lahatud ja lahendusi pakutud, kui ainult see protsent. Kokkuvõttes tuli väga hea kompromiss lapsevanemate ja riiklike eesmärkide vahel," leidis Kaplinski.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: