Allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum näeb ette ühised tegevused tehnilistes küsimustes, investeeringutes ja ajagraafikus.

"Täiendavate ülekandevõimsuste vajadus tuleneb selgelt nii Läänemere piirkonna elektrituru integreerimise, varustuskindluse ja energiajulgeoleku kui ka Euroopa Liidu kliima- ja taastuvenergia eesmärkidest," sõnas Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi.

Ühenduse võimsust pole veel otsustatud, kuid see võib jääda 700 kuni 1000 megavati vahemikku. Praegu on Estlink 1 ja Estlink 2 võimsus kokku 1000 megavatti. Seega saaks olema uue ühenduse rajamisel ülekandevõimsus esimest korda suurem kui Eesti tiputarbimine, mis on ligikaudu 1500 MW.

Uus alalisvoolu ühendus peaks positiivset mõju avaldama ka elektrihinnale.

"Kindlasti üks ajend selleks, et täiendavat ühendust Eesti ja Soome vahele planeerida, on see, et avada Eesti tarbijale juurdepääs Põhjamaade tuule- ja hüdroressursile senisest veelgi mastaapsemal viisil," ütles Veskimägi.

Piiratud ülekandevõimsused Eestist põhja ja lõuna suunas on siiani tekitanud riikide vahel elektrihinna erinevuse.

Tallinna kohale sõitnud Fingridi juht Jukka Ruusunen algavale projektile takistusi ei näe.

"Soome on väga innukas ehitama tulevastel aastatel uut ühendust Eestisse. Samuti on meil palju roheinvesteeringuid, mis kulgevad üle kogu Läänemere," ütles ta.

Eelduslikult võiks uus ühendus käivituda 2030. aastate esimeses pooles.

Eesti poolel on Eleringi tellimusel valminud EstLink 3 maismaatrassi eeluuring, mille kohaselt on uue ühenduse üheks perspektiivikaimaks alguspunktiks Eesti poolel Paldiski piirkond.

Esimene ühendus alustas Eesti ja Soome vahel tööd 2006. ja teine ühendus 2013. aastal.

Kallemets: pole näha, kuidas Soome suudab Eesti varustuskindlust tagada

Eestisse väikereaktoriga tuumajaama planeeriva ettevõtte Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets kommenteeris, et Soome on ise elektrivarustuse defitsiidis ning seetõttu on keeruline näha, kuidas riik hakkab Eesti varustuskindlust tagama.

Kallemets selgitas, et 2021. aastal importis Soome kümme teravatt-tundi elektrit Venemaalt ning tänavu mais selle import katkes. Lisaks märkis Kallemets, et sõja tõttu langes ära Rosatomi osalusega Fennovoima projekt, mis pidi 2028. aastaks elektrit tootma. Kallemets lisas, et aastaks 2035 peab Soome süsinikuneutraalsuse saavutamiseks sulgema olemasolevaid elektri tootmise võimsusi.

"Jah, valmib uus ülekandeliin Põhja-Rootsi, kuid ka seal suurendab tarbimist patarei ja vesinikterase tootmine 2030. aastaks üle 30 teravatt-tunni mahus. Soome paigaldab küll palju tuulikuid, kuid nagu ka Eleringi õige varustuskindluse arvestus on, on need juhitamatud ja varustuskindlust ei paku," selgitas Kallemets.

"Eelnevat arvestades pole küll näha, kuidas ise defitsiidis Soome (ca 23 TWh) Eesti või Baltikumi varustuskindlust tagaks. Ning detsembris 2021 ja jaanuaris 2022, kui oli normaaltalv, ei taganudki. Turu suurenemine (suurema ülekandega) loob aga veelgi paremad võimalused Eestis investeeringuteks elektri tootmisse, et müüa ise Soome, mida Eesti ka ajalooliselt 2010-2018 küllalt suures mahus tegi, kuni CO2 hind tõusma hakkas," lisas ta.