Sel nädalal peaks jätkuma Vene gaasi tarned Saksamaale. Samas on mitmed Euroopa ja Saksa ametisikud mures, et Venemaa ei jätka pärast gaasitoru hooldustöid enam gaasitarneid Euroopasse.

Nord Stream 1 suleti eelmisel esmaspäeval plaanilisteks hooldustöödeks, mis peaksid kestma kümme päeva. Paljud poliitikud ja ametiisikud lääneriikides kardavad, et Venemaa võib otsitud ettekäände najal gaasitarneid mitte jätkata.

Ametliku info järgi peaksid gaasitarned Saksamaale jätkuma selle nädala neljapäeval.

Gaasitarnete katkestamine oleks raske hoop Saksa majandusele, mille tööstus sõltub tugevalt maagaasist.

Venemaalt Euroopasse tarnitava gaasi maht on viimase kuu jooksul juba vähenenud. Venemaa süüdistab gaasitarnete vähenemises tehnilisi probleeme.

Olukorra muudab raskemaks asjaolu, et teatud tingimustel ei pruugi olla lihtne tuvastada, kas Venemaa on taastanud gaasitarned. Seda näiteks juhul, kui Venemaa gaasitarneid jätkab, kuid väga väikeses mahus. Venemaa saaks sel puhul taas tuua ettekäändeks tehnilised probleemid.

Esmaspäeval sai Saksa energiafirma Uniper Gazpromilt teate, milles anti Uniperile teada, et Vene riiklik gaasiettevõte ei pruugi enam olla võimeline tagama gaasitarneid Saksamaale. Gazprom tõi oma kirjas välja vääramatu mõju klausli.

Uniperi sõnul on Vene gaasiettevõtte väited õigustamatud.

Saksamaa on Vene gaasist väga sõltuv ning Saksamaa kaudu liigub gaas ka Austriasse ja Tšehhi. Saksa tööstus toodab ka ülejäänud Euroopa ning maailmamajanduse jaoks hädavajalikke toormaterjale ja komponente klaasist plastini ja mitmeid kemikaale.

Eri põhjustel on Venemaa lõpetanud gaasitarned Prantsusmaale, Poolale, Bulgaariale, Soomele, Taanile ja Madalmaadele. Samuti vähendas Venemaa hiljuti gaasitarneid Saksamaale ja Itaaliale, süüdistades gaasitarnete vähendamise vajaduses lääneriikide sanktsioone Venemaa vastu.

Juhul kui Nord Stream peale neljapäeva tööd ei jätka, siis kuulutab Saksa valitsus välja riikliku eriolukorra ja valitsus võtab energiaturu üle otsekontrolli. Gaasipuuduse korral hakatakse gaasi normeerima.

Eelmisel neljapäeval hoiatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et Euroopa Liit peab valmistuma Vene gaasi väljalülitamiseks. Samal päeval teatas energiaettevõtte Shell tegevjuht Ben van Beurden, et Euroopa peab tõenäoliselt naftat ja gaasi hakkama normeerima ning hinnad Euroopas tõusevad hüppeliselt. Samuti on van Beurdeni sõnul seetõttu Euroopas oodata rasket talve.

Berliin on siiani kinnitanud, et ei katkesta gaasieksporti oma naaberriikidele ning lubanud solidaarsust naaberriikidega, kui Venemaa peaks gaasitarned lõpetama.

Euroopa Komisjon püüab arenevas kriisis riikide vahel koordineerivas rollis olla. Komisjon tahab vältida koroonakriisiga tekkinud olukorda, mil osa riike kogus endale suures koguses meditsiinivarusid ja teised jäid samal ajal sellest ilma.

Komisjon peaks peatselt avaldama uued gaasi säästmise soovitused, millest üks on tõenäoliselt büroohoonete hoidmine 19-kraadise õhutemperatuuri juures.

Osa Euroopa tööstussektorist on juba asendanud gaasi nafta ja kivisöega, kus võimalik. Samuti varutakse talveks vajalikke kemikaale ja teisi olulisi koostisosasid. Samas isegi need meetmed ei pruugi ära hoida tugevaid negatiivseid majanduslikke mõjusid, kui Euroopa suurim majandus Saksamaa peab hakkama maagaasi kasutamist normeerima.

Euroopa Komisjoni sakslasest energiavoliniku Günther Oettingeri sõnul tekitaks gaasitarnete katkestus tõrkeid üle-euroopalistes tarneahelates ning eriti naftakeemia sektoris, mis vajab sisendtoorainena naftat ja gaasi. Samuti oleks mõjutatud terase, vase ja keraamika tootmine.

Saksa seaduste järgi oleks gaasikitsikuses prioriteediks majapidamised ja haiglad. Seetõttu on tõenäoline, et gaasi normeerimine tabab esimesena Saksa tööstust. Kuna Saksamaa majandus on tugevalt integreeritud ülejäänud Euroopa majandusega, oleks sellise sammu negatiivne majanduslik mõju tunda terves Euroopas.

Üle 60 protsendi kemikaalidest, mida Saksamaa impordib, tuleb teistest Euroopa Liidu riikidest. Samas ekspordib Saksa majandus suure osa oma keemiasektori ekspordist teistesse Euroopa riikidesse. Näiteks Madalmaades plasti tootmiseks kasutatakse Saksa lämmastiku ja atsetüleeni. Sellest plastist omakorda võidakse teha autoistmeid, ravimipakendeid, elektroonikat või ehitusmaterjale, hindas Saksa keemiatööstuse liit.

Euroopa väetisetootjate liit on püüdnud väetisetootmist lisada Saksa prioriteetse gaasivarustuse saajate nimekirja. Enamik väetisetehaseid töötab ööpäev läbi ning peavad hoidma miinimumtasemel sooja ja rõhku, et tootmisprotsess saaks jätkuda.

Gaasi normeerimise puhul peab Saksa valitsus hakkama otsustama, millised tööstusettevõtted hakkavad maagaasi saama ja millised mitte. Seetõttu on paljud ettevõtted hakanud lobistama Saksa valitsust, et nende sektor oleks kuulutatud kriitiliselt tähtsaks.

Vene gaasi asemele on pakutud ka Ameerika Ühendriikide vedeldatud maagaasi (LNG), mille Euroopasse tarnimisel võivad tekkida tõrked transpordil – näiteks praegusele aastaajale on omased troopilised tormid ja orkaanid.