Praegu on riikide vahel sõlmitud kuus ülepiirilist gaasikokkulepet ehk enamus Euroopa Liidu 27 liikmesriigi puhul on ebaselge, et kuidas ja millal nad peaks teiste riikidega gaasikriisi süvenedes kas gaasi jagama või paluma. Samuti on sellise jaotusmehhanismi rahaline kompenseerimine veel suuresti kokku leppimata.

Euroopa poliitikauuringute teaduri Christian Egenhoferi sõnul on kahepoolsed kokkulepped ainsad, mis kriisi korral peavad. Kahepoolse kokkuleppega saab kokku leppida nii õigusliku raami, kompensatsioonimehhanismi kui ka arvesse võtta taristu piirangud.

Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid teisipäeval kokku, et vähendavad talveks gaasi kasutamist liikmesriikides 15 protsenti. Samuti lepiti kokku gaasimahutite täitmine ja gaasi jagamise põhimõte liikmesriikide vahel. Gaasi jagamise detailid on aga liikmesriikide omavaheliste kokkulepete pärusmaa.

Euroopa Liidu seadusandlus nõuab, et liikmesriigid aitavad teisi liikmesriike, kel võib gaasi puuduse tõttu olla raskusi eluliselt oluliste teenuste nagu tervishoid töös hoidmisel.

Praeguseks on omavahel kahepoolsed kokkulepped sõlminud ainult Saksamaa Austriaga, Eesti Lätiga ja Itaalia Sloveeniaga. Euroopa Komisjoni energiavoliniku Kadri Simsoni sõnul on see ebapiisav. Praegu on töös Saksa-Tšehhi omavaheline kokkulepe ja kokkulepped Poola ja Itaaliaga.

Gaasikokkulepped puuduvad samas täielikult Ungaril, kes samal ajal sõltub pea täielikult Vene gaasist. Eelmine kuu teatas Ungari, et neil pole ka mingit kavatsust gaasi kuskile edasi eksportida. Samuti ei ole ühtegi sellist lepet ka Prantsusmaal, kes on ka ise suur gaasi tarbija. Poola on samuti väljendanud skepsist oma varutud gaasi jagamise osas.

Itaalia allika sõnul on Itaalia sõlmimas gaasimahutite osas kokkulepet Kreekaga.

Gaasisolidaarsus on samas ärritanud mõningaid Lõuna-Euroopa riike, kes ise ei sõltu nii tugevalt Vene gaasist ja mäletavad üleilmse finantskriisi järel alanud Saksamaa majanduslikku survet nende riikide suhtes.