Tallinna linn tahab veeseaduse muutmist

Stroomi rand
Stroomi rand Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna linn tahab, et bakterite taset hakataks lisaks supluskohtadele mõõtma ka heitvees, lootes sellise muudatusega parandada linna supluskohtade vee kvaliteeti.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet saatis keskkonnaministeeriumile kirja, milles palub kaaluda veeseaduse muutmist. Nimelt soovib linn, et lisaks suplusveele hakataks Eestis mikroorganismide soole enterokoki ja kolibakteri taset mõõtma ka igasuguses sellises vees, mida veekogudesse ära juhitakse, nagu näiteks heitvees. Praegu mõõdetakse nende bakterite taset vaid suplusrandade vees.

Sellise muudatusega loodab linn saada lahti kehva suplusvee kvaliteedi probleemist, sest linna väitel on Tallinna supluskohtades bakterite tase pidevalt üle normi ning on tekkinud kahtlus, et see võib tulla veekogudesse ärajuhitavast veest.

"Randades me kontrollime bakterite olemasolu, aga seal, kus on, ma rõhutan, teoreetilised veesaastajad, kontrollitakse ainult keemilisi aineid. Meil on tegelikult olukordi, kus meil on rand, mis peaks olema justkui puhas, mille vahetus läheduses justkui ei ole mingeid torusid või ei ole mingit tööstust, kust võib mingit solki sinna sattuda, aga ikkagi kuidagi nagu tekib," selgitas abilinnapea Svet.

"Mida me oleme näinud, kuigi see nõue, et saasteallikaid ei tohi olla 200 meetrit rannajoonest, kus on avalik supluskoht, tegelikult koos mereveega, koos tuulega, need ained liiguvad oluliselt kaugemale."

Sveti sõnul puudub nii Tallinna linnal kui ka riigil praegu täpne ettekujutus, kuidas bakteritega seotud reostus suplusvette tekib.

"Et omandada tervikpilti, on vaja, et muudetaks veeseadust ja et nendel, kellel on olemas vee erikasutusluba, et ka neilt nõutaks kontrollimist, et ega sealt torudest ei tule igasuguseid baktereid."

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas leiab, et ei ole mõistlik hakata kohe seadust muutma, vaid esmalt tuleks teha selgeks võimalikud saasteallikad.

"Kui me paneme juba nõude veekasutajale, siis me juba eeldame, et veekasutaja oma tegevusega midagi reostab, aga antud juhul ju puudubki ülevaade, et missugused veed üldse võivad seda mõju põhjustada. Kõigepealt tuleks tuvastada, kas võib olla ebaseaduslikke ühendusi, kus inimesed on ebaseaduslikult ühendanud näiteks oma reovee sademeveetorustiku külge," märkis Kärmas.

Tallinna Vee keskkonna- ja kvaliteedijuht Priit Kappak rääkis, et isegi kui heitvee või sadevee bakteritele piirnorm kehtestada, ei ole seda võimalik suplusveega samale tasemele viia.

 "Kui me mingi seire teeme ja mingid piirnormid paneme, siis see peaks olema uuritud ka, mis see normaalne foon võiks olla. Kui linna eesmärk on see, et sisuliselt selles sademevees võiks inimesed ujuda, siis see ei ole paraku siin linnaühiskonnas võimalik," ütles Kappak.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: