"Siiani on olnud Euroopa Liit ühtne, aga kui ta ei ole, siis peavad otsuse vastu võtma need riigid, kes piirnevad Venemaaga ja panema omalt poolt piirid kinni. Lõppkokkuvõttes on see meie julgeolekuoht, kui nii suur kogus inimesi siit läbi liigub," ütles Läänemets kolmapäeval "Terevisioonis".

Tema sõnul siseneb päevas Eestisse keskmiselt 600 Vene kodanikku, kellest suur osa siit edasi liigub.

Läänemets rääkis, et on olnud kontaktis oma Balti ja Soome kolleegidega ning loodab varsti rääkida ka Norra kolleegiga, et otsida õiguslikke lahendusi Vene kodanike Euroopasse reisimise takistamiseks. Tema sõnul selles kontekstis arutatud erinevaid versioone ja palju oleneb ka iga riigi enda seadustest – kas riik saab ka ise sanktsioone kehtestada.

"Aga see on ka põhimõtte küsimus – kui inimesed Ukrainas [Venemaa agressiooni tõttu] surevad, siis ei peaks see rahvas, kes selle eest vastutab, saama tulla šopingule ja lõbutsema Euroopasse," rõhutas Läänemets.

Küsimusele, mis saaks siis, kui Eesti otsustaks üksinda Schengeni viisa omanikest Venemaa kodanikele oma piiri sulgeda, vastas Läänemets, et selle järgneks kindlasti Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ja muud protseduurid.

"Aga kuna see tahe on oluliselt suurem, kui teeme seda teiste riikidega koos, me võime seda Euroopas arutada ja see ongi hea, algatada see diskussioon uut moodi," lisas ta.

Läänemets rõhutas ka seda, et Eesti on ka varem muudes Ukrainat puudutavates teemades olnud Euroopa Liidus eestvedaja ning ta loodab, et ka seekord läheb sama moodi.

Eesti on piiranud enda väljastatud Schengeni viisadega Vene kodanikke sissepääsu, kuid tal pole õigust piirata teiste EL-i riikide viisade omanike sisenemist.