"Me ei tea selle menetluse kohta praegu eriti palju, aga see (seaduserikkumine - toim.) ei ole välistatud, kuna seda otsust valmistati ju selgelt ette rahandusministeeriumis," rääkis ülikooli kriminoloogia professor ja endine õigusteaduskonna dekaan Ginter.

"Ja et Pentus-Rosimannus on teatavasti rahandusminister, siis on võimalik, et ta selle otsuse ettevalmistamise juures oli. Ja kui ta selle otsuse ettevalmistamises osales, siis kui vaadata, kuidas riigikohus on toimingupiirangu rikkumise paragrahvi tõlgendanud, siis võiks sellisel juhul olla tõesti tegemist kuriteoga," jätkas professor.

Viitele, et rahandusministri väitel piirnes tema osalus ainult oma elulookirjelduse (CV) esitamisega ning ülejäänud töö tegid ametnikud, märkis Ginter, et kui see nii oli, siis midagi kriminaalset otseselt ei olegi toimunud. "Aga probleem selles ongi, et ega praegu selle otsuse ettevalmistamise kõiki käike me täpselt ei tea," lisas õigusteadlane.

Küsimusele, kas rahandusministri passiivsuses, kui ta viivitas kandidaatide otsimisega kontrollikoja liikme kohale, võib samuti näha tema püüdeid protsessi mõjutada, vastas Ginter: "No põhimõtteliselt selles, et ta aktiivne ei olnud, otseselt midagi kriminaalset ei ole. Aga kui vaadata seda tausta, siis see annab ka jah, selgelt märku, et ta selgelt soovis selleks kandidaadiks saada. Ja kuna ta ei otsinud kedagi teist, et kas oleks keegi parem kandidaat, siis see näitab, et huvi oli olemas. Aga see ei tähenda seda, et ta oleks mõjutanud selle otsuse ettevalmistamist."

Olukorda selgitaks kriminaalmenetlus

Rääkides, mida olukorra selgitamiseks peaks tegema, nimetas Ginter kriminaalasja algatamist.

"Kui võtta puht formaaljuriidiliselt, siis kõige kenam oleks, kui prokuratuur algatab kriminaalasja ja kriminaalasja raames kuulab üle kõik selle otsuse ettevalmistamisega seotud rahandusministeeriumi ametnikud. Kui ta saab neilt selged vastused, et kelle korralduste alusel nad ühte või teist toimingut tegid ja kui ükski korraldus ei tulnud rahandusministrilt ja seal peab ka olema see, et kui keegi teine andis korralduse, siis ta ei ole saanud rahandusministrilt märget, et ta sellega tegelema hakkaks, siis saame olla rahulikud, et kuritegu toimunud ei ole," selgitas professor.

"Pole ühtegi teist varianti jõudmaks veendumusele, et ühelegi ametnikule ei antud kas Pentus-Rosimannuse enda või tema poolt juhendatud isiku poolt mingisuguseid juhendeid, selle ettepaneku ettevalmistamiseks. Me ei saa kuidagi teistmoodi seda välistada, et seal selline puutumus olemas oli," jätkas ta.

Ginter möönis, et Eesti ühiskonnas on kriminaalmenetluse algatamisel süüstav mõju, kuid ta rõhutas, et menetlus algatataks mitte Pentus-Rosimannuse, vaid toimunud sündmuse suhtes, et välja selgitada, kas kandidaadiks nimetamises võis olla midagi kriminaalset. "Aga selge, et see omaks avalikus arvamuses selgelt negatiivset toimet Keit Pentus-Rosimannuse suhtes," tõdes professor.

Valitsus otsustas eelmisel neljapäeval kinnitada Pentus-Rosimannuse Eesti järgmiseks liikmekandidaadiks Euroopa Kontrollikotta, milles kunagine riigi peaprokurör, vandeadvokaat Norman Aas ja endine prokurör Steven Hristo Evestus on näinud võimalikku toimingupiirangu rikkumist.

Prokuratuuri esindaja hoidus avaldamast ERR-ile seisukohta küsimuses, kas Pentus-Rosimannuse valimine Eesti uueks kandidaadiks Euroopa Kontrollikotta oli nende hinnangul korrektne, kuid samuti ei öelnud prokuratuuri esindaja, kas nimetamise suhtes on algatatud menetlus.

Valitsuse otsus tehti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetest ministrite poolthäältega, Isamaa ministrid olid otsuse vastu. Kontrollikoja praegune eestlasest liige on Isamaa poliitik Juhan Parts, kelle ametiaeg lõppeb selle aastaga.