Antakalnise sõjaväekalmistu Vilniuses jutustab omal moel ära Leedu viimaste sajandite ajaloo. Justkui ajaloohõlma vajununa seisab seal ka viimane Leedu pealinna alles jäänud ausammas Nõukogude Liidu vägedele. Tegemist ei ole lihtsalt ühe monumendiga, vaid mastaapse memoriaaliga surnuaial. Nõnda on see siiani säilinud. Nüüd on aga linnavalitsusel kindel plaan mälestusmärk septembris maha võtta.

"Rasketehnikaga kalmistule minek ei ole miski, millega keegi tahaks tegeleda, aga arvestades praeguse sõja konteksti ja nähes, et agressor kannab Ukrainas samu sümboleid, tekitas see tunde, et Nõukogude okupatsiooni jäänukitega tuleb tegeleda," ütles Vilniuse abilinnapea Tomas Gulbinas.

Teadaolevalt ei ole memoriaali alla kedagi maetud ja riik eemaldas selle kaitse all olevate mälestiste nimekirjast. Kui tegu ei ole sõjahaua ega mälestisega, jätab Leedu riik monumentide üle otsustamise omavalitsustele.

"Omavalitsused on üles näidanud palju initsiatiivi. Me valitsuse poolt ei avalda omavalitsustele survet tegutseda nii või teisiti. Oluline on, et oleks olemas protseduur, mille alusel nad saaksid vabalt oma otsuseid langetada," selgitas kultuuriminister Simonas Kairys.

Kui üksikud põnevaimad ja kõige vastuolulisemad monumendid jõuavad lõpuks Leedu rahvusmuuseumi spetsiaalsesse väljapanekusse, siis suurema osa väsinud kivisõdurite eest hoolitsemise on Leedus oma südameasjaks võtnud hoopis seene- ja marjaärimees Viliumas Malinauskas. Tema hoovi on jõudnud ka värskeima monumentide eemaldamise laine saak.

"Mis siis ikka, võtavad maha, meie kogume kokku ja teeme eraldi väljapaneku sõduritest," ütles Malinauskas, kes avas juba rohkem kui 20 aastat tagasi oma kodukohas Leedu edelanurgas Druškininkais omalaadse punamonumentide pargi – Grutase pargi.

"Pargi tegime sellepärast, et see on meie ajalugu. Me oleme selle kõik läbi elanud ja kui kõik hävitada nagu mõned inimesed arvasid, siis ununeks ka mälestus nende aegade õudustest," selgitas ta.

Grutase pargi põhiasukate ehk terrorirežiimi kivistunud kangelaste ja sümbolite kõrvale on sealne peremees pannud laste mänguväljaku ja väikese loomaaia kitsede, jäneste, lindude ja ka mõne suurema loomaga. Seda selleks, et kogu perel oleks seal midagi teha. Kuidas selline kombinatsioon mõjub, saab igaüks ise otsustada, vaatenurki on võimalik leida mitu.

Rohkem leidlikkust soovitab Malinauskas ka praegustele monumendi teisaldajatele.

"Mina jätaksin paljud neist oma kohale. Võib igasuguseid asju välja mõelda, kuidas neid näidata. Näiteks puur, Lenin trellide taga ei näeks üldse halb välja," pakkus ta.

Grutase pargis on väljas 141 monumenti, büste, pilte ja muid arhiivimaterjale on kokku kogutud aga poolteist miljonit. Koroonaaja eel käis neid vaatamas aastas üle 100 000 külalise kõikjalt maailmast, praegu veidi vähem.

"See näitab, mis maailmas toimub ja mis toimub praegu Euroopas," sõnas Isabelle.

"On näha, et kahjuks asjad, mida usuti olevat minevikku jäänud, võivad taas tulla tänasel päeval," ütles Stephan.