Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas parlamendis peetud kõnes, et Aserbaidžaani rünnakute tagajärjel hukkus 49 Armeenia sõdurit.

Pašinjani sõnul ründas Aserbaidžaan Armeeniat seitsmest suunast, vahendasid Armeenia uudisteagentuur Armenpress ja Vene uudisteagentuur Tass.

Aserbaidžaani kaitseministeerium teatas teisipäeval, et kokkupõrgetes Armeenia sõjaväega sai surma 50 sõjaväelast, vahendas Reuters.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan helistas öösel Venemaa presidendile Vladimir Putinile, mille käigus informeeris Vene riigipead Aserbaidžaani rünnaku kohta, vahendas Vene agentuur Interfax.

Pašinjani sõnul alustasid Aserbaidžaani väed rünnakut südaöösel suurtükkidest ja teistest suurekaliibrilistest relvadest. Samuti on rünnakutes kasutatud droone.

Interfaxi sõnul on Armeenia meedia teatel rünnaku alla sattunud Goris, Kapan, Vardenis ja Jermuk. Samuti kinnitas hiljem Armeenia kaitseminister Aram Torosjan, et lisaks sattusid rünnaku alla ka Sotk, Artaniš ja Iškhansar.

Väidetavalt sõlmiti kell 9 hommikul vaenupoolte vahel relvarahu. Aserbaidžaani poole sõnul olevat Armeenia relvarahu kell 9.15 rikkunud, vahendas TASS.

Rünnatud on eelkõige Armeenia idaosas asuvaid sihtmärke, mis paiknevad Armeenia-Aserbaidžaani piiri ääres, kuid on teateid rünnakutest ka Armeenia riigi keskosas.

UPDATE - no changes on the map, but we provided an overview of the ongoing military situation along the #Armenia-#Azerbaijan border alongside it.

*we will periodically update this information. https://t.co/U00xrLL9Ju pic.twitter.com/poCmMxXnfN

— Nagorno Karabakh Observer (@NKobserver) September 13, 2022

Praegu pole veel teateid rünnakutest Mägi-Karabahhi vastu, mis on pea täielikult ümbritsetud Aserbaidžaani kontrolli all olevast territooriumist.

Torosjan lükkas tagasi Aserbaidžaani poole väited, et rünnakut alustasid armeenlased.

Aserbaidžaani kaitseministeeriumi sõnul tegelesid armeenlased esmaspäeva õhtul luuretegevusega kahe riigi piiril ning liigutasid piirialale ka relvastust.

Aserbaidžaan väitis, et ründab ainult militaarsihtmärke.

Teisipäeval ilmusid esimesed pildid Aserbaidžaani rünnaku tagajärgedest.

‼️‼️
As a result of the night shelling by the #Azerbaijan'i AF, village administration building was damaged in Sotk, #Armenia, several houses burned down, roofs/ windows were damaged in some houses. The extent of the damage is not yet clear

Head of village adm. Sevak Khachatryan pic.twitter.com/fR8crlO5fi

— Karabakh Records (@KarabakhRecords) September 13, 2022

Nikol Pašinjan helistas ka Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, kellelt palus rahvusvahelise kogukonna abi kriisi lahendamiseks. Macron kutsus üles olukorda de-eskaleerima ning nimetas rünnakut õigustamatuks.  

Armeenia on pöördunud kriisi lahendamiseks Venemaa, endise Nõukogude Liidu riike koondava Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja ÜRO julgeolekunõukogu poole.

Viimati palus kollektiivse julgeolekupakti kaudu sõjalist abi kriisi lahendamiseks 2022. aasta alguses Kasahstan, mille käigus Vene dessantväelased saadeti riiki aitamaks maha suruda rahutusi sealse valitsuse vastu.

Aserbaidžaan ja Armeenia on pidanud rahukõnelusi, et leida lahendus Mägi-Karabahhi küsimusele.

Armeenia väed kaotasid 2020. aasta sõja Aserbaidžaanile, mille käigus paigutati piirkonda ka Vene rahuvalvajad.

Mägi-Karabahh kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt Aserbaidžaani koosseisu, kuid seal elavad praegu ainult etnilised armeenlased.

Enne esimest Mägi-Karabahhi sõda peale Nõukogude Liidu kollapsit oli piirkonnas aserite ja armeenlaste sega-asustus.

Ameerika Ühendriikide välisminister Anthony Blinken on rünnaku juba hukka mõistnud ning kutsunud üles vaenutegevuse kohesele lõpetamisele.