"Formaalselt ei ole tegemist toimingupiirangu rikkumisega. Sisulisest poolest oli olemas poliitiline tahe esitada Keit Pentus-Rosimannus kontrollikoja liikme kandidaadiks," sõnas Peterkop.

Peterkop märkis, et kandidaadi saab esitada valitsus ning valitsusse saavad oma ettepanekuga minna vaid ministrid või peaministri volitusel riigisekretär.

"Antud kontekstis, selle juhtumi puhul ma arvan, tuleks kasutada rahandusministrit kui postiljoni, kes need materjalid toob, et valitsus saaks otsustada. Et ei oleks ka näilist rikkumist, tegi seda asendusminister, aga ei ole ka minu hinnangul sisuliselt mindud vastuollu korruptsioonivastase seadusega, sest poliitiline tahe oli olemas, peaminister oli see, kes teema käsitlemist valitsuses soovis, rahandusministeerium valmistas ette materjalid ja asendusminister selle valitsusse tõi," ütles Peterkop.

Kunagine riigi peaprokurör, vandeadvokaat Norman Aas ütles kommentaaris Vikerraadiole, et küsimusi võib tekitada see, mil määral osales Pentus-Rosimannus poliitilises kokkuleppes.

Peterkopi sõnul saab protsessi õiguspärasust hinnata vaid selle otsuse formaalsete protsesside puhul ning poliitilise kokkuleppe sünnist tal ülevaadet ei ole, sellest peavad ülevaate andma protsessis osalenud poliitikud.

"Sellisetele poliitilistele tavadele saavad hinnangu anda teised poliitikud ja ajakirjanikud, seal õiguskaitsemehhanisme võib-olla polegi kohane rakendada," ütles Peterkop.