X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riigikontrolör: kui Pentus-Rosimannus poleks sobiv kandidaat, ütleksin seda

ETV saates "UV faktor" vaidlesid külalised rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikoja kandidaadiks esitamise üle. Ajakirjanik Vilja Kiisleri hinnangul ei paista tema esitamine hea välja, nii riigikontrolör Janar Holmi kui ka riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul on kõik olnud korrektne.

Ajakirjanik Vilja Kiisler rääkis saates, et tema hinnangul näeb väga halb välja see, et nii riigikontrolör Janar Holmi kui ka riigisekretär Taimar Peterkopi kinnitusel on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Euroopa Kontrollikoja liikmeks sobiv kandidaat.

"Janar Holm andis ju oma kinnituse, et tegu on normaalse protsessiga ja õiguslikult korrektse protsessiga ja teie riigikantseleis andsite ka hinnangu, et olukord, kus rahandusminister, viibides ise eemal, tema asendaja, parteikaaslane seejuures, esitab selle sama rahandusministri, Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikoja kandidaadiks. Teie hinnangul on see korrektne," pöördus Kiisler Holmi ja Peterkopi poole.

"Jah, see on eelkõige poliitiline otsus ja võib-olla poliitiline Reforimerakonna ülesõit mõningatest headest tavadest, aga teil kummalgi on ka oma roll. Kuidas te sirge näoga saite öelda, et see on korrektne?" lisas ta.

Holm selgitas, et tema ülesanne oli anda seisukoht kandidaadi sobivuse kohta. "Protsessi kohta ei ole ma kuskil kõvera ega sirge näoga öelnud midagi. Riigikontrolli ja riigikontrolöri roll on läbi aastate olnud see, et riigikontrolör annab seisukoha kandidaadi oskuste ja sobivuse kohta, mitte protsessi kohta. See on ka kirjalikult olemas /.../, me oleme esitanud oma seisukoha selle kohta, et Keit Pentus-Rosimannusel on sobivad oskused ja vajalik kogemus," rääkis ta.

Peterkop ütles, et riigisekretäri ülesanne on aidata valitsusel ja peaministril riiki juhtida.

"Kui riigisekretär ütleb valitsusliikmetele või peaministrile mingi protsessi kohta midagi, siis ta kindlasti ei tee seda avalikult. Ja minu ülesanne on tagada see, et poliitiline tahe saab ellu viidud. See, mis on peaministril ja see, mis on valitsusel. See ongi minu töö," rääkis Peterkop.

"Meil riiki juhivad poliitikud, ametnikud on poliitikute teenistuses," lisas ta.

Kiisleri sõnul on ta nõus, et Pentus-Rosimannuse kandidaadiks esitamise taga on poliitikud, kuid tema hinnangul oleks saanud Peterkop neile vähemalt omavahel öelda, et olukord paistab väga halb välja.

Holm lisas Kiislerile, et kui Pentus-Rosimannus ei oleks tema hinnangul sobiv kandidaat, siis ta ka seda ütleks.

"Ma olen põhiseadusliku sõltumatu institutsiooni esindaja ja mina ei karda öelda midagi. Ma ei karda midagi öelda ja väga paljud ministrid vaatavad pärast meie avalikke sõnavõtte või auditeid krimpsus kulmuga vastu. Küsimus on praegu selles: tegemist on otsustusprotsessiga, kus riigikontrolöril on roll öelda, kas antud inimese ettevalmistus ja ka kvalifikatsioon on sobiv. Jah, on sobiv. Ma arvan, et ka sobiks Juhan Parts selleks kandidaadiks ja see seisukoht on ka varem antud. Mina ei saa valida seda, kes esitatakse mulle arvamuse avaldamiseks. Mina avaldasin arvamuse täpselt sellisel kujul nagu seadus ette näeb. Seadus näeb ette selle, et ma teen valitsusele oma arvamuse teatavaks ja ma tegin seda. Kui mul oleks olnud viiteid sellele, et tegemist on ebasobiva kandidaadiga, siis ma kinnitan teile, ma oleksin seda kindlasti öelnud," rääkis ta.

Mida on vaja muuta, et ametnike valimise konkursid oleks läbipaistvamad?

Saates arutleti ka riigivalitsemise läbipaistvuse üle ning ajakirjanduses kõlanud kriitika üle, et osad tippametnikud saavad uude ametisse konkursita.

Endine minister Rein Lang rääkis, et tema ministriks olemise ajal valmistas justiitsministeerium ette ja viis parlamenti praegu kehtiva avaliku teenistuse seaduse.

"Seadust valmistati ette neli aastat. Tegelikult oli valik selle vahel, kas Eesti võtab omaks positsioonisüsteemil põhineva avaliku teenistuse, kus inimesed liiguvad erasektori ja avaliku sektori vahel ja kõik vabanevad töökohad pannakse konkursile, kus ka erasektorist inimesed saavad tulla ja mõnda aega töötada riigi heaks, või on meil selline suletud karjäärimudel, kus kui töötad hästi, edutatakse. Ja valiti positsioonisüsteem. /.../ Seadusel pole suurt häda midagi, aga seal on need alused, millal sa võid jätta konkursi tegemata," selgitas Lang.

Lang ütles, et tippametnike valimise läbipaistvuse suurendamiseks saab alati vajadusel seadusi muuta.

"Minu meelest on Eesti avaliku teenistuse süsteem täna üks Euroopa Liidu kõige edumeelsemaid ja kõige paremini läbimõeldud. Seal on palju rakenduslikke probleeme, kus on ikka nii, et kui otsitakse mingit korporatiivset võimalust midagi seal susserdada, siis keegi peab jälgima, et ei susserdataks ja mulle tundub, et selle jälgimisega on praegu natuke kehvasti," rääkis Lang, öeldes, et avaliku teenistuse olukorda peab seaduse järgi pidevalt analüüsima rahandusministeerium.

"See on rahandusministeeriumi ülesanne, seadus ütleb, et on. Ei ole kuulda olnud, et nad seda iga päev tõsiselt teeks."

Lang sõnas ka, et kui mõni asutus soovib jätta ametniku valimiseks konkursi tegemata, siis tuleb seda ka põhjendada.

Peterkop märkis, et kuna riik on õhukeseks lihvitud, siis ei jaksa rahandusministeerium võib-olla pidevalt olukorda jälgida. Tema hinnangul on hea, et ajakirjandus murekohti esile tõstab. "Seadused ja valitsemiskultuur käivad ju käsikäes ja et valitsemiskultuur püsiks samal tasemel, siis aeg-ajalt ongi vaja niimoodi arutada ja see sunnib ka seda kultuuri pöörama rohkem tähelepanu, et olla läbipaistvam," ütles ta.

Kiisleri hinnangul ei lahendaks seadusemuudatused olukorda ametnike ametisse saamisel. "Tundub, et põhiline, mis saaks muutuse tuua, on isikute enda arusaamine, mis sobib ja mis on kohane ja mis mitte, mis on tagajärjed ühiskonnas mingil sammul," ütles ta.

Holm nõustus Kiisleriga. "Seadus ei takista küll praegu mõistlikult käitumist. Seaduse järgi on võimalik käituda ja see on sisemise kompassi küsimus, kuidas korraldatakse konkursse, kui avatud ollakse ja arvan, et kõik on seaduse piires tehtav," rääkis ta.

Holmi sõnul on Eestis konkursside läbipaistvus pidevalt paranenud. "Areng on olemas. Oluline, et me tagasi ei kuku."

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "UV faktor"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: