Palju on räägitud, kuidas väike Eesti on per capita üks suuremaid Ukraina toetajaid Venemaa rünnaku vastu. Relvade järel on suurim abi nutikad kokku pakitavad moodulhaiglad, mis – erinevalt kahuritest ja raketiheitjatest – on eestlaste leiutatud ja ehitatud ning väidetavalt omataoliste seas parimad.

Kuldse Tunni nime kandvat nutikat militaarhaiglat vedav konvoi asus Ukraina poole teele 11. septembril Tartust Kaitseväe territooriumilt.

Arvestades, et ees ootas 1500-kilomeetrine teekond, mille viimane ots läbitakse sõna otseses mõttes vaenlase laskeulatuses, ei varjanud asjaosalised, et on kergelt sabinas.

"Sõjas ei ole kunagi kindel, et sa ei saa seda pauku, aga venelased eraldi tegelevad välihaiglatega, ta on prioriteetsete sihtmärkide nimekirjas," rääkis Semetroni ekspordijuht Margus Tsahkna.

Samal ajal oli teel ka teine Eesti dessant, eesotsas kaitseminister Hanno Pevkuriga, samuti läbi Poola ja üle maismaapiiri Ukraina pealinna Kiievissse.

"Meil on teadmine, et ta on kenasti teel, loodetavasti jõuab õhtuks Poola-Ukraina piirile ja loodame, et seal mingeid ekstsesse ei tule, et saavad üle piiri ja siis jooksevad otsad vette, siis meie seda enam ei tea ja ei tahagi teada, kuhu ta täpselt läheb, teame, et ta läheb rindele kohe," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Ehkki Eesti on sõja vältel Ukrainale annetanud 250 miljoni euro väärtuses sõjalist abi tankitõrjerelvadest ja haubitsatest kuni kiivrite ning killuvestideni, on operatsioon mitmes mõttes märgiline. Ühelt poolt näitab see, et Eesti võib küll olla NATO üks väikseim liige, kuid suudab mõnes lõigus panustada paremini kui suurriigid. Teisalt on meditsiiniabi hetkel eriti vajalik, sest eelmisel nädalal alustas Ukraina marulist okupeeritud alade vabastamist  ja rindel saab iga päev hukka sadu ning vigastada tuhandeid.

Eestlaste loodud haigla suudab erinevalt konkurentidest pisikeste ja liikuvate lahingurühmadega samas tempos kaasa liikuda ja ilma lisaenergiaallikata iseseisvalt 72 tundi järjest töötada, aga ei jää võimekuselt alla korralikule maakonnahaiglale.

Tunniga püsti pandav haigla on kui multitööriist

"Kui inimesed mõtleksid, et Põlva haigla pannakse tunni ajaga püsti kuskile keset metsa või kuhu iganes ja võetakse tunniga kokku, liigub uude kohta ja uuesti hakkab tööle. See on siis tänaseks arendatud ja maailmas sellist haiglat olemas ei ole, nii et Eesti kaitseväel on täna kõige mobiilsem ja kõige innovaatilisem haigla üldse," kirjeldas Tsahkna.

Kümmekond aastat tagasi Eesti kaitseväe ja ligemale 80 Eesti ettevõtte koostööst arendatud moodulhaigla on kujundlikult nagu multitööriist. Sõltuvalt oludest ja vajadusest on võimalik kähku komplekteerida kümmekond erinevat variatsiooni kuni täismõõdus intensiivravikeskuseni. Esimesed lahinguristsed saadi 2020. aastal koroonapandeemia kõrghetkel Saaremaal, kui kaitseväe moodulhaigla toetas haigete tulva alla jäänud Kuressaare haiglat.

"Kui me esimest korda Saksamaale läksime õppusele, siis viis-kuus riiki rivistasid end stopperitega üles, sest nad ei uskunud meie välja öeldud lubadust, aga me suutsime selle täita ja olime väga uhked," rääkis sõjaväemeedik Hele-Reet Lille.

Haiglas on triaažiala, erakorralise meditsiini osakond, kirurgiakliinik ja diagnostikakeskus. Intensiivravis ja üldpalatites on kokku 40–70 voodikohta, lisaks apteek, sterilisatsiooni- ja toetusmoodulid.

"Ta koosneb erinevatest moodulitest, aga need moodulid pole kinnitatud eesmärgiga. Eestile kõige lähem näide on Saaremaa, kus sellest traumahaiglast tehti nakkushaigla ja nakkusintensiivravi kohad. Ukraina mõttes, mis iganes funktsiooni nad seal täitma peavad, on see traumahaige või hoopis mingisugune lastekliinik, mis vajab mingisugust lisaressurssi, ruumide või aparaatide näol, siis seda kõike saab pakkuda täpselt nii, nagu vajadus on," kirjeldas Lille.

Kuldse Tunni haigla tööpõhimõte tähendab, et haavatu peab esimese kümne minuti jooksul saama esmaabi ja esimese tunni jooksul haigla tasemel arstlikku abi. Juba enne Venemaa agressiooni osalesid lääneriigid Ukraina armee moderniseerimises ja osa sellest olid Eesti moodulhaiglad.

Praegu kritiseeritakse Saksa riiki passiivsuse eest sõjalise abi andmisel, aga tegelikult leppisid just sakslased juba enne sõda kokku ja rahastavad eestlaste moodulhaiglate tarnimist ning personali väljaõpet.

Esimene haigla, hinnaga viis miljonit eurot, jõudis Ukrainasse veidi pärast sõja algust ja töötab alates aprillist traumakirurgiakliinikuna rinde tagalas. Teine, parema varustuse tõttu üle seitsme miljoni maksev kompleks pakiti kokku ja pandi teele eelmise nädala lõpus. Vastuvõtjate hulgas on insener Volodõmõr ja haigla peaõde Hannah, kes on esimeses nutihaiglas juba pool aastat töötanud ja kasutavad ülivõrdeid.

Haiglat varitseb pidev oht

Konteinerhaiglas on tänaseks abi saanud üle 2000 Ukraina sõjaväelase, aga samal ajal on kliinik ise pidevas ohus. Alles hiljuti langes mitmikraketiheitja tuli haiglast 300 meetri kaugusele. Sarnane Hollandi päritolu välihaigla saigi raketitabamuse.

"Taktika on selline, et kui haigla pidevalt liigub, teab järjest vähem inimesi, kus ta asub. Seal tegelikult ju ravitakse sadade kaupa inimesi, see on juba see tõenäosuse koht," kirjeldas Tsahkna.

"Hirmu- ja ohutunne muidugi on, aga mitte keegi ei karda. Viha… mittemõistmine, see jah on, aga vaenlast karta me ei saa. Me ei karda. Kui keegi hukkub siis on nii, ja sõjas selliseid asju ikka juhtub," rääkis välihaigla insener Volodõmõr Kosovan.

Haigla ruumides tuuri tehes on raske ette kujutada, milline pilt avaneb selles juba mõne päeva pärast, kui vastu võetakse kuni 70 kannatanut korraga. Enne sõda Odessas onkoloogina töötanud Hannahi ning kahe lapse isa Volodõmõrit saadavad sellised pildid enda sõnul elu lõpuni.

"Kui sa näed kannatada saanud poisse, sa saad aru, et venelased ei oma mingeid väärtusi oma elus. Nad ei halasta kellelegi, ei lastele, ei naistele, ega sõduritele, ja see on hirmus," sõnas välihaigla peaõde Hannah Morozova.

Ööga jõudis haigla strateegiline konvoi Leedu-Poola piirile. Samal ajal jõudis kaitseministeeriumi eskort Kiievisse, kus toimusid mitmed kõrgetasemelised kohtumised Ukraina riigijuhtidega: välisminister Dmõtro Kuleba, kaitseminister Oleksii Reznikovi ja president Volodõmõr Zelenskiga.

Teisipäeva hommikul, ligi 40 tundi pärast Tartust sõitma hakkamist, jõudis Tsahkna kompanjonidega oma sihtpunkti Ukrainas, kus Eesti seltskond andis sõidukid koos väärtusliku lastiga üle Ukraina julgeolekutöötajatele.