Kahe tunni autosõidu kaugusel Helsingist jookseb piir. Paremal pool teed on keelutsoon - nende inimeste õuele ilma ametliku loata võõral asja ei ole. Piirivalvureid näha pole, kuid see on petlik. Kui valele poole uitama lähed, võivad piiriasukad patrulli kohale kutsuda ja siis ähvardab trahv. Siitpoolt keegi üle ei kipu ja sealtpoolt tulijate eest kannavad hoolt nemad. Talvesõjast alates on siin rahulik.

"Kuni see Ukraina asi hakkas juhtuma. Minu üks töökoht oli ka rajal, kus ma Vene turistidega tegelesin. Oli tax free kliente ja turiste ja nad on väga sõbralikud ja väga toredad inimesed. See, mis juhtus Ukrainaga, see on nagu šokk," ütles kohalik elanik Riina Koskela.

Riina ja tema abikaasa Timo on elanud siin 14 aastat. Nemad ütlevad, et piir peab olema suletud - kuigi siin on rahulik.

"Kui juba 40 000 on üle tulnud, siis nende hulgas võib ka ebausaldusväärseid inimesi olla," ütles Timo Koskela.

"Mina olen küll seda meelt, et peaks sulgema. Sest venelased peavad ise ka... Seest peab see asi muutuma. Välismaalt me ei saa midagi muuta," ütles Riina Koskela.

Kes peaks Venemaal seda asja muutma? Need, kes Venemaalt tulid, olid kaotanud usu, et nende kodumaal midagi muutub.

"Olukord on kujunenud selliseks, et kui aus olla, siis tegelikult kahjuks märke paremuse suunas näha ei ole. Kui olukord oleks teistsugune, ma poleks ära sõitnud," rääkis Vjatšeslav Gontšarov.

Vjatšeslavi jutust ilmneb, et kodumaalt lahkuvad venelased ei põgene Putini, vaid ka omaenda kaasmaalaste, eelkõige vanema põlvkonna eest. Lahkujad on kaotanud usu kõigesse, mis jääb selja taha.

"Nad vaatavad telerit ja sealt tuleb massiivne propaganda ainult ühes suunas. Inimesed vist isegi ei taha teada, milline on tegelikkus. Osa otsib muid infoallikaid, teised on lukustanud - ma isegi ei tea, kuidas seda seletada - oma teadvuse vanglasse," lisas ta.

Igor Vene mobilisatsiooni ei karda - tema teenis Iisraeli armees. Venemaal käib suvitamas ja seeni korjamas. Talle tundub, et venelased kodumaal on segaduses.

"Arvamused lahknevad. Ühed on poolt, teised vastu. Mõned jätavad arvamuse oma teada. Seal on suur hulk erinevaid seisukohti. Ühtset arusaama rahval ei ole," ütles Igor.

Piiripunktist mõnekümne kilomeetri kaugusel asuv hostel on venelasi täis. Paljudel jäid pered koju. Nüüd, kui Soome piir on kinni, nuputavad nad, mida edasi teha.

"Olen siin juba kolm päeva. Kindlaid plaane praegu pole. Olukord on segane. Pere on veel Venemaal Piiteris," rääkis Aleksander.

Venelased, kes tulid üle Soome piiri, on harjunud käima nautimas vaba maailma. Piiterlaste jaoks on ka Eesti osa sellest. Aleksander ei näe Eestit riigina, kuhu on laienenud NATO.

"Meie näeme Euroopa riiki. Me üritame samuti saada Euroopa moodi riigiks, aga siiani see eriti ei õnnestu," sõnas Aleksander.

Palju on neid, kes meeleldi puistavad südant, kui üle Soome piiri tulles leiavad vene keele oskajaid. Kuid kaamerat väldivad - äkki tuleb kodumaale tagasi pöörduda. Julgematelt küsime - kes peaks võitma sõja? Ja millised on unistused kevadeks?

"Ukrainlased peavad võitma. Mõistus peab selles sõjas peale jääma. See kõik on mõttetu ja õudne," ütles Vjatšeslav Gontšarov.

"Tegelikult mina tahaks kevadel olla Venemaal oma kodulinnas.
Ja et valitseks rahu nagu varem," lisas Aleksander.

Üle Karjala piiri põgenevad valed venelased. Need, kellega on võimalik ühist keelt leida ja keda meie naabriteks soovime, on varsti Iisrealis, Ameerikas, Türgis või Saksamaal. Võib-olla on hea, et piirid sulguvad? Mõned, kes võiks uue, Putini järgse Venemaa üles ehitada, jäavad alles. Teisalt - viimase paarikümne aasta jooksul pole see neil õnnestunud.

Pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist on meediasse jõudnud palju pilte vene piiridelt, kus tuhanded venelased eelkõige sõjaväeealised mehed püüavad kodumaalt naaberriikidesse põgeneda. Täpseid arve väljarände kohta on raske leida, aga suurusjärk esimese nädala kohta ulatub kokku 200 000 lähedale.

Associated Pressi andmeil on Kasahstan olnud populaarseim maismaad pidi lahkumise suund, sinna on Kasahstani siseministeeriumi teatel läinud 98 000 Vene kodanikku.

Teine populaarne põgenemistee on olnud Gruusia, sinna on läinud 53 000 Vene kodanikku.

Soome piiril on olnud vaja ka Euroopa Liidu riikide viisat, Soome piirivalve andis teada 43 000 riiki sisenenud vene kodanikust.

Mongooliasse on jõudnud 3000 Vene kodanikku. Kõrges hinnas on ka lennupiletid, millega venelased püüavad lennata riikidesse, kuhu veel võimalik ja kuhu ilma viisata pääseb, nagu näiteks Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Aserbaidžaan, Usbekistan ja Kõrgõzstan.