Viimaste nädalate jooksul on olukord Eesti kagupiiril olnud pidevas muutumises. Sealjuures sõltub see suuresti Venemaa piirivalve, aga ka kohalike vabatahtlike ja aktivistide tegemistest, mille kohta on meil ülimalt keeruline usaldusväärset infot saada ja prognoose teha. Veel vähem saame neid tegevusi kontrollida.

Politsei- ja piirivalveameti roll on teha kindlaks, kes piiriületajatest on tõesti Ukraina sõjapõgenikud, tagada põgenikele kiire vastuvõtt ning koostöös Naiskodukaitse ja sotsiaalkindlustusametiga vajadusel ka esmane abi ja tugi kohapeal ning edasiliikumisel.

Umbes nädala eest hakkas oluliselt kasvama Venemaa kaudu Eestisse jõudvate Ukraina põgenike arv. See pea kahekordistus umbes 750 inimeseni päevas.

Samal ajal hakkas meieni jõudma ka info pikkadest järjekordadest Vene poolel, kus põgenikud ootasid mitmeid päevi piiriületust sisuliselt lageda taeva all ja väga viletsates tingimustes. Probleem muutus päevadega üha akuutsemaks ja teisipäeval rääkisid Eestisse jõudnud põgenikud meile juba nelja-viie päeva pikkusest järjekorrast.

Piirijärjekorra äkiline ja ootamatu kahanemine toimus üleöö. Millalgi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva või kolmapäeva hommikul järjekord praktiliselt kadus ja kadus väga kiiresti. Eestisse jõudnud piiriületajatelt kogutud info viitab, et osa neist võidi bussidega viia mujale. Kes täpselt, miks ja kuhu neid transportis, selle kohta meil kindlat infot ei ole. Oleme kuulnud väiteid, et osa neist võidi majutada Petserisse.

Samuti on PPA saanud infot, mis viitab, et osa ukrainlasi võidi transportida piiri ületama mujale piiripunktidesse. Seda, et inimesed ei tulnud lihtsalt kiiremas tempos üle piiri, toetab ka meie piiripunkti statistika. Autodega piiri ületavatest põgenikest on meie info kohaselt Venemaa poolel endiselt väike järjekord.

Oluline infoallikas

Piiriületajate ütlused Vene poolel toimuva kohta on meile oluline infoallikas. Neilt küsitakse järjekorra pikkuse ja tingimuste kohta, milles neil Venemaa poolel piiriületust tuli oodata. Sageli näitavad Eestisse jõudnud põgenikud PPA ametnikele mobiiltelefonist ka fotosid, mille nad Vene poolel järjekorrast on teinud. PPA-le on see info oluline, et teada, kui suureks põgenike arvuks ja millise aja jooksul valmis olla, ning millist abi need inimesed võivad vajada.

Näiteks organiseeris ju PPA koos sotsiaalkindlustusametiga piiripunkti kõik vajaliku, et päevi külmas oodanud inimestele pakkuda süüa, juua ja ruume, kus end üles soojendada, ja samuti transporti neile, kes seda vajavad.

Kirjeldatu ei leidnud aset ainult meil Eestis. Kohtusin Helsingis Läti siseministri Kristaps Eklonsiga, kelle sõnul olid nende piiril sarnased arengud ja samas ajaraamistikus: suur järjekord kadus sarnaselt meie olukorrale kolmapäeval.

Lätist tulnud info kohaselt on neilgi järjekorras valdavalt veokid ja sõiduautod, jalgsi tulijaid on vähe. Selle kohta, kas, kuhu ja kuidas inimesed läksid või viidi, ei ole neilgi infot jagada. Reedeõhtuse seisuga teame, et Leedu piirivalvel puudus info Eesti või Läti piiripunktidest saabunud Ukraina sõjapõgenike kohta, sinna nad seega pole ilmselt nüüdseks jõudnud.

Suurem osa põgenikest, kes praegu Eestisse tulevad, soovivad siit edasi lõuna poole liikuda, enamik organiseeritud busse on teel Varssavisse. Paljud Ukraina põgenikud tegelikult tahavadki Eestit läbida selleks, et suunduda tagasi Ukrainasse.

Pikk teekond läbi Venemaa ja siis Euroopa Liidu riikide on nende Ida-Ukrainast põgenenud inimeste jaoks sisuliselt ainus võimalus jõuda Lääne-Ukrainasse, vältides samas aktiivse sõjatsooni läbimist, kus lendavad kuulid ja langevad pommid. Sageli polegi neil üldse võimalik sõjatsooni siseneda. Neist piirkondadest tulevad inimesed eelistavad tõepoolest siseneda Eestisse kagupiirilt, mitte Narvast, sest sealt on lühem tee ja paljudel on transport juba ette kokku lepitud.

Valmis eri stsenaariumideks

Kui tuhanded inimesed liiguvad lühikese aja jooksul kontrollitud piiripunktide juurest minema, tuleb valmis olla igasugusteks stsenaariumideks, sealhulgas Venemaa võimude orkestreeritud info- ja hübriidrünnakuks, nagu näiteks kriis mõnel meie piirialal.

Ei ole mingi saladus, et PPA on koos partneritega viimase aasta jooksul põhjalikult harjutanud sellekski stsenaariumiks, et Venemaa võimud suunavad ja suruvad põgenikud piiri ületama selleks mitte ette nähtud kohas. Selle stsenaariumi tõenäosust toetas ka Venemaa poolel levitatud valeinfo, justkui tõkestaks Eesti põgenike läbipääsu meie piiripunktis, mis ju absoluutselt ei vasta tõele.

Viimati harjutas PPA piiril hübriidrünnakut tõrjuma koos kaitseliidu ja teiste partneritega alles paari nädala eest. Praegu meil märke selle ohu realiseerumisest ei ole ning piiripunktide vahelises alal ebaseaduslike piiriületusi toime ei panda. Kindlasti jälgime aga piiriolukorda pingsalt ja oleme valmis kiiresti reageerima, kui olukord muutub.

Kui vastab tõele info, et järjekordade vähenemise taga on tõepoolest Venemaa opositsioonimeelsete vabatahtlike pingutus, on see ainult tervitatav. Esmatähtis on see, et sõjapõgenikud saaksid Venemaalt turvaliselt minema ega jätkuks olukord, et inimesed peavad päevade kaupa Venemaa-poolses piiripunktis välitingimustes külmetama.

Kindlasti hoiame kontakti sõbralike naaberriikide kolleegidega ning küsime kinnitust sellele, kas nende piiridel on märgata varasemast aktiivsemat sõjapõgenike liikumist.

Selle kõige juures on aga oluline rõhutada, et meie valitsusala asutused ei saa teha plaane ega ettevalmistusi Venemaa vabatahtlike tegevusest lähtudes. Muutuvas olukorras ning ühese kindla info puudumisel teisel pool idapiiri toimuva kohta peamegi pidevalt arvestama erinevate stsenaariumitega ning nendeks valmis olema.