LNG-terminali kasutustingimused gaasimüüjatele pidid välja töötama Eesti ja Soome süsteemihaldurid üheskoos, praegu on see langenud aga Soomele.

"Kuna Elering ei ole [taasgaasistamislaeva rentiva] FSRU Oy omanikeringi asunud, ei ole ka meie roll tingimuste väljatöötamisel selline nagu oleks kevadise kokkuleppe vaates olnud eeldada. Täna on Gasgrid Finland FSRU Oy ainuomanik ja nemad on tingimused välja töötanud, millega terminal turuosalistele kättesaadavaks tehakse," ütles Veskimägi.

Maikuus teatas Elering, et Gasgridiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kaetakse ujuvterminali rendikulud ühiselt, jaotades need proportsionaalselt Eesti ja Soome gaasitarbimisega ehk vastavalt 20 ja 80 protsenti.

Veskimäe sõnul ei teinud Elering investeeringut taasgaasistamislaeva rentivasse ettevõttesse, kuna ei jõudnud Soomega kulude jaotamises kokkuleppele. "Pole põhjust täiendavalt investeeringuid teha, kui pole selge, et saab kulud panna mitte Eesti gaasitarbija võrgutasusse, vaid terminali tariifi."

Kui kulud panna terminali tariifi, maksavad seda kõik terminali kasutavad turuosalised, kui aga võrgutasusse, jääksid need Eesti gaasitarbija kanda, kirjeldas Veskimägi.

"Me saame minna osanikuks ainult juhul ja täiendavalt investeerida varustuskindluse loomisele regioonis, kui need kulud ei jää Eesti gaasitarbija kanda, vaid lähevad terminali tasusse," ütles Veskimägi.

Seda, kuidas Soome kulud jaotada plaanib, on Veskimäe sõnul nende teatada ning tema seda lähemalt kommenteerida ei oska.

"Oluline on lisaks kulude jagunemisele tarbijate vahel erinevates riikides ka see, kui seda ei allokeerita otse gaasitarbijatele, vaid see jääb müüjate kanda, siis gaasimüüjad ei pruugi seda tarbijatele täies mahus edasi kanda, vaid võivad osa sellest kulust võtta enda kanda, et turul saada konkurentsis teiste gaasimüüjatega parem positsioon. Gaasi müügiturg on konkurentsiturg ja gaasimüüjad omavahel konkureerides võivad võtta selle kulu enda kanda," ütles ta.

Euroopa Parlamendi direktiivi kohaselt tuleb terminalidele tagada kolmandate isikute juurdepääs ja see on kasutatav kõigile turuosalistele.

"Eleringi roll on olnud selles protsessis kahetine. Oleme vastavalt omaniku ja valitsuse suunisele ehitanud toruühendust Paldiski terminali jaoks, mille me viime lõpuni. Teine on see, et tagada Eesti tarbijate gaasi varustuskindlust. Kui vaadata Klaipeda LNG-terminali, Läti maa-aluse hoidla gaasivarude seisu ja liita juurde uus terminal Inkoos, siis igal juhul gaasi varustuskindlus on regioonis eeloleva talve vaates nende kolme allika põhiselt tagatud," ütles Veskimägi.

Elering on Paldiski taristut rajanud konkreetse Soome renditava taasgaasistamislaeva Exemplari parameetritest lähtuvalt ning Exemplari liitumistaotlus on ka ainus, mis on Eleringile esitatud.

"Kui keegi teine tahab tuua samasse kohta mõne teise laeva, siis esimene asi, millest peab alustama, on see, et peab pöörduma Eleringi poole ja ütlema, millised laeva tingimused ja parameetrid on. Siis saame teha analüüsi, mis ajaraamis, milliste tingimuste, millise hinnaga on võimalik liitumispunkt Paldiskis selliselt ümber ehitada, et sinna oleks võimalik liita mõni teine laev," ütles Veskimägi.