Vseviov rääkis "Ringvaates", et eri riikides tähendab Venemaa terrorismi toetajaks kuulutamine erinevat asja.

"Meie puhul on kõige olulisem see, et ta näitab meie hoiakut ja seisukohta ja meenutab kõigile ka seda, et meie jaoks ei ole see sõda muutunud eilse päeva uudiseks. Ta on kestnud juba päris kaua ja lihtne on kuidagi kõrvale ta panna, et jah, oleme kursis, on juba mõnda aega kestnud. Ei, seda ei tohi me teha. Seda ei tohi teha sellepärast, et see, mis toimub, pole aktsepteeritav, aga meile on oluline ka, et lääne poliitiline eliit püsiks sellel kursil, mille me oleme valinud. Ja nii ikkagi kõrgem rahva esinduskogu seda meelsust väljendabki," rääkis kantsler.

USA-s toob riigi terrorismi toetajaks kuulutamine kaasa konkreetsed õiguslikud tagajärjed, näiteks sanktsioonid ja muud piiravad meetmed. Euroopas võivad kaasneda sellised tagajärjed kaudselt.

"Kui rahvas nõuab, et meie juhid tegeleksid selle sõjaga, selle sõja võitmisega, siis valitsused sellega ka tegelevad. Seda, mida tegema peab, et sõda võita, oleme algusest peale teadnud: agressiooni hinda tuleb tõsta nii kõrgele, et agressiooni lõpetamine muutuks ka agressorile mõistlikumaks kui selle jätkamine; Ukrainat tuleb toetada sõjaliselt, poliitiliselt, majanduslikult lootusega, ja me peame rõhuma sellele, et kõik, kes kuritegusid sooritavad, olgu need sõjakuritööd, tsiviilelanike ründamine või agressioonikuritegu ise, varem või hiljem kohtu ette tuuakse," rääkis Vseviov.

Kantsler ütles, et kõrvuti taoliste avalduste heaks kiitmisega tuleb jätkuvalt keskenduda sisulistele sammudele ehk sanktsioonide kehtestamisele. Ta märkis, et kuigi Euroopa Liidus sai kaheksas sanktsioonipakett hiljuti heakskiidu, käib töö juba üheksanda paketiga.