Et poliitikuid ja üldsust ajateenistuse vajalikkuses veennud kaitseminister Artis Pabriksi partei jäi valimistel napilt seimi ukse taha, tekkis küsimus, kas kiirkorras ette valmistatud kohustusliku kodumaakaitsmise idee jääbki soiku. Põhjenduseks toodi, et kuna kaitseteenistuse seaduseelnõule laekus üle saja parandusettepaneku, võtab nende läbitöötamine vähemalt kaks nädalat.

Jääb mulje, et valitsusel ja parlamendil saavad tööpäevad otsa ja kõike, mis on plaanitud, ei jõutagi ära teha. Juba on see kiirustamine mõjutanud ka seimi õigusbürood, siinseid juriste, kes leiavad, et need kiirkorras vastu võetud otsused võivad olla küll eesmärgilt õiged, kuid nad pole juriidiliselt just kõige paremini ette valmistatud.

Kaitseteenistuse eelnõu peakriitikud olidki seimi õigusbüroo töötajad. Kui algul plaaniti esimene, vabatahtlik sõjaväkke kutsumine läbi viia juba jaanuaris, siis nüüd ilmselt enne suve ei jõuta.

"Lätlastel on vanasõna - seitse korda mõõda, üks kord lõika. Oleme kõik veendunud, et see on riigile väga oluline reform, kuid see tuleb korralikult ette valmistada. Valmis peavad olema armee ja õppekeskused, kes hakkavad ajateenijaid välja õpetama. Ja tuleb ka mõista, milline on ühiskonna hoiak. Näiteks on meil suur probleem, kuidas toimida nende Läti kodanike
suhtes, kes asuvad välismaal. Neid elab teistes riikides 370 000," rääkis Läti seimi liige Arvils Ašeradens (Uus Ühtsus).

"Rahvuslaste Ühendus on juba palju aastaid kutsunud üles kohustuslikku ajateenistust kehtestama. Kuid oleme varem põrkunud kõigi parlamendis esindatud parteide vastuseisule. Nüüd, Ukraina sõja kontekstis, on meie seisukohtadega kiiresti nõustunud kaitseministeerium ja teised koalitsioonierakonnad," sõnas seimi liige Raivis Dzintars (Rahvuslaste Ühendus).

Senine koalitsioon püüdis täna parlamendis läbi viia ka tsiviilühenduste seaduse viimase, kolmanda lugemise, mis andnuks ka samasoolistele paaridele õiguse abielluda. Seegi eelnõu hääletati aga päevakorrast välja.