"Valdava osa vabariiklastest analüütikute hinnang oli see, et nende valimiste suurim kaotaja oli Trump," rääkis Kaju kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Tema sõnul kaotasid valimistel mitmed Trumpi toetatud kandidaadid, kes vabariiklaste sisevalimistel suutsid lüüa oma konkurente, kes oleksid võinud olla peavoolu valijate jaoks sobivamad kandidaadid. "Sel korral läks Trumpi soosing kandidaatidele, kes kogu valijaskonnale ei olnud nii atraktiivsed, et võtta välja kogu soosing, mis vabariiklastel oli," tõdes Kaju.

Siiski ei pruukinud neile alati saatuslikuks saada mitte Trumpi soosing, vaid nende üldine kvaliteet oli kehv, märkis Kaju.

Vabariiklaste oodatust nõrgem valimistulemus langeb ajale, kui aina rohkem inimesi lähtuvad ühe partei toetamise liinist kõigil üheaegselt peetavatel valimistel – nii kongressiliikmete kui ka osariigi kuberneri ja senati liikmete valimistel, rääkis Kaju. Varem on inimesed sageli andnud ühtedel valimistel oma hääle ühe erakonna, teisel konkureeriva partei või ka sõltumatu kandidaadi poolt, kuid nüüd on nende osakaal, kes eri poliitiliste jõudude esindajaid eri kohtadele valivad, märgatavalt vähenenud.

Vahevalimised ei andnud selgust tulevaste presidendivalimiste kohta

Vastates küsimusele, millist mõju võiks vahevalimised avaldada 2024. aasta presidendivalimistele, märkis Kaju, et seda oleks lihtsam öelda, kui vahevalimiste tulemused oleks ühte- või teistpidi väga selged. "Aga tänane tulemus, kus vaatamata presidendi ja tema administratsiooni ilmselgele nõrkusele ei suutnud vabariiklased realiseerida oma potentsiaali, jätab küsimuse õhku," tõdes ta.

Ta selgitas, et kui demokraadid oleks suuremalt kaotanud, oleks see andnud hoogu Trumpile, kes võib uuesti presidendiks kandideerida. Aga samal ajal oleks suur kaotus kristalliseerinud ka demokraatlikus parteis arusaama, et praegusest presidendist Joe Bidenist tuleb lahti saada ning järgmisteks valimisteks leida uus kandidaat. Vahevalimiste tulemus jäi aga ebaselgeks, mis ei anna kummalegi parteile selget vihjet, kuidas nad edasi peaks tegutsema.

Kommenteerides valimiskampaaniat, tõi Kaju välja, et ehkki ameeriklaste jaoks kõige põletavam küsimus oli majanduse halvenenud olukord, ei suunanud demokraadid oma reklaamikampaaniat mitte selle teemaga tegelemisele, vaid kasutasid 85–90 protsenti telereklaamide rahast, ehk umbes 500 miljonit dollarit hoopis aborditeemale, mis oli ameeriklaste jaoks tähtsuselt kolmas küsimus.

Andreas Kaju rääkis USA valimistest ka "Aktuaalses kaameras":