"Üks asi, mida konkreetselt saavad meie erakondade juhid ja [poliit]tehnoloogid järeldada, on see, et üldiselt bränd ise potentsiaali täis ei võta. Ehk et kui reiting on kõrge, konjunktuur toetab sind, keskkond justkui soosib sinu poliitikute esiletõusu ja suurt häältesaaki, siis kui paned defektsed, puudulikud kandidaadid neid hääli koju tooma, siis seda ei juhtu," rääkis Kaju kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". "Ma arvan, et see on põhiline järeldus, ehkki meil on hoopis teistsugune valimissüsteem," lisas ta.

USA vahevalimistel kaotasid mitmel pool kandidaadid, kelle partei oli samas piirkonnas ülekaalus ning selle põhjuseks peetakse just kandidaatide isikute ebasobivust valijate jaoks.

"Tegelikult me oleme seda näinud ka varasematel valimistel, et on erakonnad, kes võtavad oma bränditoetuse, oma potentsiaali täis või teevad hea kampaania korral sellest isegi parema tulemuse. Ja on ka erakonnad, kes kogu aeg jätavad need hääled lauale, jätavad oma latentse toetuse ära võtmata, sest nad ei suuda või ei ole tegelenud piisavalt sellega, et valimisnimekirjade eesotsas oleksid mõistlikud kandidaadid, kes ei mõju atraktiivselt mitte ainult sinu kõige lojaalsematele valijatele, vaid kes suudab jätta endast enam-vähem normaalse inimese mulje, mõistliku ja tasakaaluka inimese mulje ka inimesele, kellel ei ole veel pikaajalist valimiseelistust välja kujunenud," kommenteeris Kaju.

Teise aspektina tõi Kaju esile USA demokraatliku partei valimiseelse taktika, kus väga suur osa ressurssidest pandi valijate jaoks tähtsuselt alles kolmanda, abordi teema, kajastamisele reklaamides.

Kui suve lõpus oli näha, et demokraadid peaksid suurelt kaotama, sest olukord oli nende jaoks ebasoodne, siis demokraadid tegid oma strateegia selliseks, et kampaanias pandi kümme korda rohkem raha (ligi 500 miljonit dollarit) aborditeemalistele telereklaamidele kui majandusteemalistele reklaamidele, rääkis Kaju.

"Kas selline väga suur kontsentratsioon oma väga suurele põhiteemale – mis sest, et see pole valijate jaoks uuringute järgi esimese ega teise tähtsusega teema, vaid alles kolmanda tähtsusega – siis mis see järeldus sellest nüüd on? Kas see kampaania oligi nüüd hea kampaania, kas see oli strateegiliselt tark otsus? Kas alati ei peagi olema sinu kampaania, kui see rõhk ja fookus on nii tugev, selle põhikonfliktil?" küsis ta.

Kaju viitas, et ka Eestis püstitavad valimiste eel kaks suuremat parteid põhikonflikti ja ülejäänud erakondadel tuleb siis mõelda, kuidas selles osaleda. "See põhjustab alati teistele parteidele – kolmandale, neljandale ja viiendale – raskusi, kuidas teha kampaaniat, kui põhikonflikt on ka meil näiteks Ukraina või Venemaa või julgeolekuteemad," märkis ta.

Kaju viitas ka prantsuse 19. sajandi poliitikateadlase Alexis de Tocqueville'i sõnadele, et Ameerikat vaadates näeme seal Euroopa tulevikku ning märkis, et seda on näidanud ka kampaaniatehnoloogiate analüüs. "Kui räägime kampaaniatehnoloogiliselt, siis on juba mõnda aega nii läinud, mingites variatsioonides on need jõudnud siia."