Eesti ja Läti vahel on kolm otseühendust. Nendest kolmest otseliinist on aasta aega väljas olnud L301 (Tartu-Valmiera kuni Läti piirini), mida rekonstrueeritakse seoses Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopaga, ütles ERR-ile Eleringi esindaja.

Sünkroniseerimiseks tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Eesti peaks end Vene võrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa võrguga liituma 2025. aasta lõpuks, see plaan pole muutunud ja tulevikus elektrivõrgus inertsi hoidmiseks ehitab Elering paari aastaga kolm sünkroonkompensaatorit. Esimene sünkroonkompensaator valmib järgmise aasta esimeses kvartalis, ülejäänud kaks 2024. aastal. 

L301 rekonstrueerimine kestab järgmise aasta kevadeni. Kui see liin on rekonstrueeritud, läheb rekonstrueerimisele teine sünkroniseerimise jaoks oluline liin, L353 (Viru-Tsirguliina), ehk töösse jääb taas kaks ühendust Lätiga, ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.

Seetõttu on kuni 2025. aasta lõpuni Eest-Läti vaheline ülekandevõimsus selle võrra väiksem.

"Liinide rekonstrueerimine tähendab, et kuni 2025. aasta lõpuni pidevalt väljas üks kolmest otseühendusest ja võimsus on selle võrra väiksem. Lisaks mõjutavad ülekandevõimsust muud tegurid. Näiteks muude liinide hooldused või avariid Eestis, Lätis või isegi Venemaal, sest oleme seni ühendatud Vene võrguga. Samuti välitemperatuur. Näiteks tuleb suvel kuumade ilmadega ülekandevõimsust vähendada, et liinijuhtmed üle ei kuumeneks," lausus Ellermaa.

Omajagu segadust võivad tekitada elektribörsi Nord Pool kiired turuteated ehk UMM-id (urgent market message). Seal on näiteks L301 remondi kohta teade, et tööd algasid 26. novembril ja lõppevad 1. detsembril. Tegelikkuses on see liin remondis ja seega kasutuses väljas olnud juba aasta aega ning on seda järgmise aasta kevadeni.

"Eesti-Läti ühenduste UMM ehk Nord Pooli kiire turuteade muutubki erinevate faktorite tõttu pidevalt. Ja isegi kui UMM näitab, et mingid tööd lõpevad teatud kuupäeval, siis tehakse sünkroniseerimise tööde jaoks uus UMM, sest need tööd kestavad edasi 2025. aastani," ütles Ellermaa.

See tähendab, et kuigi Nord Pooli lehel UMM-e igapäevaselt uuendatakse, ei tasu teadetest järeldada, et Eesti ja Läti vahelistel liinidel on mingid uued tööd pihta hakanud.

Lühiajalisi ja ette planeerimata töid tuleb loomulikult ette, näiteks on Kilingi-Nõmme-Riia liinil detsembri esimesel ja teisel päeval kavas katkestus, et eemaldada liinide äärest ohtlikke puid.

Riikidevaheline võimsus kajastub Nord Pooli kiiretes turuteadetes ühe koondvõimsusena, mida muudetakse vastavalt olukorrale. Riikidevahelised ülekandevõimsused arvutatakse iga päev uuesti ning seda teevad naabersüsteemihaldurid (Eestis Elering) ühise valemi alusel.

EstLink 1 saab nädala lõpuks töökorda

Eesti-Soome elektriühendus Estlink 1 koguvõimsusega 350 megavatti lülitus eelmise nädala teisipäeval Harku konverterjaamas tekkinud tehnilise vigastuse tõttu välja. Esialgu hindas Elering, et Estlink 1 töö võiks taastuda selle nädala pühapäeval.

Ellermaa sõnul pole hinnang vahepeal muutunud. "Nord Pooli kiire turuteate kohaselt lõppevad Estlink 1 tööd 4. detsembril kell 24.00. Seda turuteadet me muutnud ei ole, seega lõpetavad tööd tänase teadmise järgi seal märgitud ajal," ütles ta.

Estlink 1 väljalangemine vähendas kahe piirkonna vahel kasutada olevat ülekandemahtu ning prognoos oli, et sellest tingituna võib ka aidata kaasa Eesti ja Soome hinnapiirkonna hinnaerinevuse tekkimisele. Tegelikkuses mingit erinevust ei tekkinud, Eestis ja Soomes on viimase nädala jooksul olnud elektri börsihind põhimõtteliselt sama, erinevus on päevas paar eurot megavatt-tunni kohta.

Näiteks neljapäeval on päeva keskmine börsihind Soomes 393, Eestis 395 eurot; nädal tagasi oli mõlemas riigiks päeva keskmiseks hinnaks 262 eurot megavatt-tunni kohta.

Nii Estlink 1 kui ka Estlink 2 kuuluvad Eleringile ja Soome süsteemihaldurile Fingridile.