Eesti julgeolekupoliitika aluseid uuendatakse iga nelja aasta tagant. Viimane selline dokument kinnitati 2017. aastal, nüüd pärast viivitust, et hinnata üle Venemaa alustatud sõja mõjud, on riigikantselei koostanud uue eelnõu.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktori asetäitja Mariliis Gross ütles, et põhimõtted ei ole muutunud.

"Suund on olnud pidevalt sama. Kui paljud räägivad, et Venemaa agressioon Ukraina vastu veebruaris oli äratuskell, siis tegelikult on Eesti seda juttu rääkinud, et Venemaa on oht juba väga pikalt. Võrreldes 2017. aastaga ei ole toimunud radikaalset pööret, vaid suund on sama, nüüd on see oht tõsisem, tuleb sellega tegeleda kiiremini, akuutsemalt," rääkis Gross.

Ehk kui praegu kehtivas dokumendis on veel kirjas, et naaberriigina teeb Eesti Venemaaga vajalikul määral praktilist koostööd ja säilitab võimaluse dialoogiks, siis uuest eelnõust on need read kadunud.

Nüüd on selgelt kirjas, et suurim julgeolekuoht Eestile on Venemaa. Kokku mainitakse Venemaad pea kaks korda rohkem. Peamisi järeldusi on välja toodud kolm: Eesti on kõige pinevamas rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas alates iseseisvuse taastamisest. Valmis peab olema varem mõeldamatuteks riskideks. Kaitsekulude uus tase on vähemalt kolm protsenti SKP-st ning riigikaitse mittesõjaliste võimetele tuleb tagada püsiv rahastus. Lisaks seisab dokumendis, et Eesti jaoks on eksistentsiaalselt oluline püsida demokraatlikus läänes ja et demokraatlik lääs jääks püsima.

Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Raimond Kaljulaid (SDE) ütles, et kuigi seaduse jõudu julgeolekupoliitika dokumendil ei ole, siis tegemist on ikkagi kõrgetasemelise poliitilise kokkuleppega, mis loodetavasti konsensuslikult riigikogu saalis kinnitatakse. "Hoidku siis erakonnad oma piip ja prillid, kui nad seda eesmärki ei täida," ütles Kaljulaid.

Nii Kaljulaid kui ka Gross rõhutavad, et senisest enam on tähtis laiapindne valmisolek. Tõenäoliselt eelnõus enam põhimõttelisi muutusi ei tule. Küll on näiteks küsimus, kas alustes võiks kirjas olla ka nõue kulutada pool protsenti SKP-st mittesõjalisele riigikaitsele, ütleb Kaljulaid.

Julgeolekupoliitika alused ootavad praegu tagasisidet, seejärel peab jaanuaris need kinnitama valitsus ning omakorda ka riigikogu. See peaks juhtuma veel enne valimisi.