Diplomaat: kliimalepped on Eesti strateegilistes huvides

Eesti esindaja EL-i juures siseturu valdkonnas, suursaadik Marten Kokk (keskel) koos keskkonnaminister Madis Kallase (paremal) ja Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi, rohepöörde eestvedaja Frans Timmermansiga (vasakul).
Eesti esindaja EL-i juures siseturu valdkonnas, suursaadik Marten Kokk (keskel) koos keskkonnaminister Madis Kallase (paremal) ja Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi, rohepöörde eestvedaja Frans Timmermansiga (vasakul). Autor/allikas: Keskkonnaministeerium / Flickr

Euroopa Liidus tehtud kliimalepped, sealhulgas ka äsja saavutatud kokkulepe autokütuste heitmete panekust kvoodikaubanduse alla on Eesti strateegilistes huvides, kuna aitavad vähendada kogu Euroopa sõltuvust Venemaast, ütles Eesti tähtsuselt teine diplomaat Euroopa Liidu juures, Marten Kokk.

"Praegu on olukord, kus minu vaatluse kohaselt nii globaalsed kliimaeesmärgid ja ka Eesti elulised julgeolekueesmärgid langevad ühte. Need mõlemad toetavad seda, et Euroopa Liit kasutaks võimalikult vähe fossiilseid kütuseid," ütles EL-i siseturu küsimustega tegelev suursaadik Kokk neljapäeval ERR-ile.

Kokk kaitses Euroopa Liidus eelmisel nädalal tehtud kokkulepet, mille kohaselt luuakse 2027. aastaks täiendav süsinikukvootide kauplemise süsteem ETS2, mis haarab enda alla autotranspordi kütused ja hoonete kütte. Tema hinnangul aitab see vähendada kütuste tarbimist ning sellega ka sõltuvust suurimatest fossiilsete kütuste tarnijatest.

"Eesti julgeolekueesmärk on see olnud juba ammu, seda rääkis juba Lennart Meri. Küll Nord Streami näitel, aga ega need teised kanalid, kust kaudu fossiilsed kütused Euroopasse tulevad – näiteks Družba torujuhe – ei ole teistmoodi, nende mõju teiste Euroopa riikide mõtlemisele on sarnane. Sellist olukorda ajaloos, kus need kaks huvi, kliimaeesmärgid ja Eesti julgeolekuhuvid sel määral kattuvad, pole olnud. Ja ma arvan ka, et kui see sõda Ukrainas peaks lõppema, siis ka ei tule," lisas saadik.

Tema sõnul on kõik Eesti diplomaadid pidanud aastaid seletama, et Euroopa sõltuvus Vene fossiilsetest kütustest on Eesti jaoks otsene julgeolekuoht. "Seda asja on siin aetud aastakümneid ja tegelikult pole mingit erilist vastuvõtlikkust sellele siin Euroopas siiamaani olnud. Aga Vene sõda Ukrainas on seda olukorda muutnud ja praegu toetab 82 protsenti eurooplastest üleminekut fossiilsetelt kütustelt puhtamatele ja säästvamatele energiaallikatele. Selles mõttes ei ole see kuidagi kontekstivaba," märkis Kokk.

"Strateegilist vaadet ei tohi kunagi silmist kaotada. Eesti huvides on see, et Euroopa ei sõltuks Vene ega ka muude riikide fossiilsetest kütustest sel määral. Me oleme näinud, kui palju see aeglustab Euroopa otsustusvõimet," lisas ta.

ETS2 on osa laiemast kliimapaketist

Kokk selgitas ka, et ETS2 on osa laiemast Euroopa Liidu kliimapaketist Eesmärk 55 (Fit for 55), millega Euroopa Komisjon 2021. aasta juulis välja tuli, lubades laialdasi muutusi keskkonnanõuetes ning majanduses ja igapäevaelus. Kiimapaketi 12 algatust hõlmavad EL-i kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat ning seatakse eesmärgiks vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Lähtuvalt sellest ei oleks pidanud äsjase kokkuleppe sisu poliitikutele üllatusena tulema, leidis Kokk: "See, et sinna alla tulevad alates 2027. aastast ka transpordisektor ja hoonetesektor, ei ole mingisugune tohutu üllatus. Ma arvan, et seda on enam-vähem kõik, kes selle asjaga on tegelenud, teadnud ju kogu aeg."

Tema sõnul kulges ka selle kokkuleppe saavutamine tavapäraste protseduuridega.

"Asi käib niimoodi, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, liikmesriigid arutavad seda nõukogus ja Euroopa Parlament arutab. Siis parlamendi ja nõukogu esindajad kohtuvad ja arutavad, kus see kompromissi koht võiks olla ja nüüd siis eelmine nädal pärast 30-tunnist triloogi eesistujamaa Tšehhi ja parlamendi esindajate vahel jõutigi sellele kokkuleppele," rääkis Kokk.

Küsimusele, kas Eesti läbirääkijad Brüsselis tegutsesid vastavalt valitsuse ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni mandaadile, vastas Kokk: "Jah, nagu ikka, nagu alati, ega see ei ole kuidagi teistmoodi. Valitsus ja parlament analüüsivad ja siis annavad juhtnöörid atašeedele ja mulle ka, kui läbirääkimised käivad."

Tema sõnul oli Eesti üks suuremaid huvisid leevendusmeetmete fond ja selle suurus kasvas läbirääkimiste käigus oluliselt.

"Meie kõige keerulisem läbirääkimiste punkt oli see, kui palju raha on Euroopa Liit nõus panema leevendusmeetmeteks. Kui nõukogu (liikmesriigid – toim.) seda arutas, siis tegelikult jõuti ainult 59 miljardini. Ja nüüd läbirääkimiste käigus parlamendiga kasvas see oluliselt, jõudes 86,7 miljardini. Nii et, et ma arvan, et see on oluline võit," tõdes Kokk.

"Ja oluline võit mitte ainult Eestile, sest Eestit ei saa siin vaadata eraldi. Siin on terve rida riike, mis on vähem jõukad ja siis on riigid, mis peavad selle kõik kinni maksma. See, et nad olid valmis nii palju vastu tulema, on nagu väga suur asi," lisas ta.

Enim kannatavad saavad toetusi

Kokk rõhutaski, et ehkki ETS2-ga soovitakse muuta laiemalt inimeste käitumist, on sotsiaalne kliimafond just selleks ette nähtud, et uute nõuete rakendumisel kõige raskemasse olukorda sattuvaid saab selle kaudu toetada.

"Ega Euroopa ei näe seda asja selliselt, et nüüd kehtestame mingisugused uued koormised ja hakkame inimeste elu sunniviisiliselt keeruliseks muutma. Vastupidi - ETS2 juurde tuleb ka sotsiaalne kliimafond, 86,7 miljardit eurot, mis on tohutu raha. Ja Eesti osa sellest on 186 miljonit pluss me peame sinna ka oma raha juurde panema 62 miljonit, mis teeb kokku 248 miljonit. See on päris suur raha, mis Euroopa Liit ja Eesti nende mõjude tasakaalustamiseks saavad kasutada," ütles ta.

Saadiku sõnul on nüüd aega selle fondi kasutamist arutada. "Siin saab riik ise otsustada, kuidas ta tahab seda teha. Siin on võimalused päris avarad," märkis ta. Ja toetataks tema sõnul neid, kellel tekivad suuremad raskused.

Kokk meenutas ka, et muutused jõustuvad siiski alles nelja aasta pärast.

"Oluline on ka tähele panna, mis on diskussioonis natuke kaduma läinud, et justkui midagi juhtub kohe. Mitte midagi ei juhtu kohe. See kõik jõustub aastal 2027, enne seda on veel ülevaatus ja kui energiahinnad on endiselt kõrged, siis see jõustub aasta hiljem," tõdes ta.

ETS2 võiks muuta Eesti autoparki

Kokk meenutas, et Eesti autopark on olnud juba aastaid Euroopa üks kõige saastavam ning ETS2 võiks kaasa tuua selle muutumise vähem saastavaks.

"Ma arvan, et see mõte on Euroopa Liidus olnud kogu aeg sama, et läbi selliste regulatsioonide mõjutada inimeste käitumist ja mõjutada neid selles suunas, et nad ostaksid omale väiksema kütusekuluga autod. Ja kui vaadata, siis Eesti autopark tõesti on Euroopa Liidu kõige saastavam. Ega see hea ei ole," rääkis ta. "Ega muud teed ei ole, inimeste käitumine ei muutu niisama. See ei ole nii, et ütled neile, et ostke omale säästlikum auto - inimesed ei tee seda. Aga kui ikkagi natuke läbi kütuse hinna seda mõjutada, hakkavad üha rohkemad inimesed selle peale mõtlema, kuidas seda teha."

"Tegelikult me räägime ju probleemist, mis Eesti suhtes olnud juba aastakümneid. OECD ütles juba kakskümmend aastat tagasi, et Eesti autopark on väga vana, väga saastav, katsuge panna mingisugune automaks või asi, et inimesed ostaksid väiksema mootoriga autosid. Aga ega see Eestis ju lihtsalt ei lähe, see on ka selge. Seda mõistmist nii kliimamuredest kui ka strateegilistest julgeolekumuredest alati liiga palju pole olnud."

Mitmed Eesti poliitikud avaldasid pärast 18. detsembril saavutatud kokkuleppe avaldamist selle üle üllatust ning pahameelt, väites, et see on Eesti huvide vastu ning leidsid, et Eesti ei oleks pidanud seda toetama.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: