Protsendid julgeoleku põhialustes tekitavad ministrites erimeelsusi

Mitmikraketiheitja HIMARS Tapal
Mitmikraketiheitja HIMARS Tapal Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kui kaitseminister Hanno Pevkur soovib julgeolekupoliitika alustes fikseerida kolm protsenti SKP-st sõjalisele riigikaitsele, siis siseminister Lauri Läänemets paneks pool protsenti elanikkonnakaitsele. Rahandusminister Annely Akkermann aga usub, et protsentidega peaks üldse tagasi hoidma.

Kokkuleppe kulutada riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKP-st kirjutas riigikogu meie julgeolekupoliitika alusdokumenti juba 2001. aastal. Hiljem lisandusid sinna dokumenti kulutused liitlassõdurite vastuvõtmiseks ja eraldi lause kaitseinvesteeringute katmiseks.

Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) toetab riigikantselei pakutud mõtet kirjutada dokumendi uude versiooni kaitsekuludele kolm protsenti SKP-st, pluss liitlaste vastuvõtmise kulu. Ta juhib tähelepanu, et kui lähiaastate võimearendused on tehtud, siis pole riigikaitsekulude taset enam kahele protsendile võimalik langetada. Püsikulud on sellest kaugelt suuremad.

"Me hindame, et seal kuskil 2,6 või 2,7 protsendi juures on selline eeldatav kulu pikema aja peale. Kui me võtame keskmaa õhutõrje ülevalhoidmist, liikursuurtükkide ülevalhoidmist ja teisi selliseid suuremaid investeeringuid, siis jah, alla selle on üldiselt juba üsna keeruline kaitsekuludega minna," rääkis Pevkur.

Rahandusminister Annely Akkermann (Reformierakond) aga soovitab kolme protsendi fikseerimisest hoiduda. Tema hinnangul peaks julgeolekupoliitika aluste dokumendis jääma sarnase sõnastuse juurde nagu praegu.

"Ma muretsen teiste küsimuste pärast. Ka näiteks eelarvetasakaal on väga oluline osa, et me suudaksime riiki juhtida ja üleval pidada ja me oleksime laenukõlblikud," sõnas Akkermann.

Akkermann lisas veel, et iga fikseeritud protsent SKP-st tähendab ligi kahte protsenti riigieelarvest. Samas rõhutas ta, et kui lõpuks saab kirja kolm protsenti, on ta ka sellega päri.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) usub sarnaselt Pevkuriga, et kolm protsenti sõjalise riigikaitse kuludeks on miinimum, mida praegu kirja panna. Aga tema hinnangul peaks julgeolekupoliitika alustesse panema ka kokkuleppe kulutada 0,5 protsenti SKP-st elanikkonnakaitsele.

"Kõige olulisem on see, et meil pole pikaajalisi võimeid võimalik välja arendada nii, et ühel aastal on raha, teisel aastal ei ole," ütles Läänemets.

Läänemets on poole protsendi mõtet tutvustanud nii riigieelarve strateegia aruteludel kui hiljem valitsuses, seni küll tulutult.

"Aga ma usun, et siin julgeolekupoliitika aluste väljatöötamisel me võiksime kokku leppida selle. Võib-olla isegi kui ta ei ole kohe 0,5 protsenti, kui ta on 0,3 protsenti, siis hea küll. Kui sellist kompromissi on vaja teha, siis hea küll, teeme. Tähtis on põhimõte ära otsustada. Et me laiapindsesse riigikaitsesse panustame samamoodi püsivalt."

Akkermann suhtub enda sõnul mõlemasse protsendiettepanekusse ühtviisi. Ta märgib, et riigieelarvet ette ära fikseerides muutub keerulisemaks ka uutele ja tundmatutele kriisidele reageerimine.

"Sa nagu seod käed selja taha ja sa ei saa enam manööverdada," selgitas rahandusminister.

Kaitseminister Hanno Pevkur ei toeta samuti Läänemetsa mõtet. Tema hinnangul peab laiapindsesse riigikaitsesse panustamine käima kõigi ministeeriumite haldusalas ja pidevalt ning seda mingi kindla eelarveprotsendiga siduda ei maksa. Kusjuures elanikkonnakaitsest rääkides usub temagi, et eelarvet ei tohi liialt lukku kirjutada.

"Kui anda raamatupidajatele võimalus lüüa Exceli tabelisse sada protsenti riigieelarvest, siis justkui ei olekski poliitilisi valikuid vaja teha," ütles Pevkur.

Lauri Läänemets aga märkis, et sel moel, kus igaüks teeb nii kuis jaksab ja vajalikuks peab, on elanikkonnakaitse jäänud suuresti arendamata.

"Kahjuks Reformierakonna jaoks rahaküsimus ja eelarvedogmad on oluliselt tähtsamad kui julgeolekuteemad. See on nüüd see näide, miks ei tasu eelarveasjadest teha ühe erakonna põhisambaid. Tänases julgeolekuolukorras võib see hakata väga negatiivselt mõjuma," kommenteeris Läänemets.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: