USA õhuväeministri Frank Kendalli sõnul on ameeriklased teinud aastaid kaitseplaane rahuaja tingimustes, mõtlemata sõjaaja reaalsusele. "Pole arvestatud suurema tootmis- ja ladustamisvajadusega. Eriti, kui räägime laskemoonast või varuosadest," ütles ta.

"See on tohutu probleem ja ma ei näe praegu, et selle lahendamisele ollakse täielikult pühendunud. Kui tekiks konflikt Aasias või mujal, siis oleksime ilmselgelt ette valmistamata," nentis vabariiklasest senaator John Cornyn.

Cornyni sõnul on Hiina valmis USA nõrkusi ära kasutama ja see on eksistentsiaalne oht Taiwanile.

"Kõik märgid näitavad, et Hiina presidendil Xi Jinpingil on tõsi taga. Ma arvan, et ta peatuks ainult siis, kui ta hindaks konflikti kahju Taiwaniga ühinemise väärtusest suuremaks," lausus Cornyn.

Hiina ei soovi astuda Venemaaga samasse ämbrisse, mistõttu jälgitakse Ukraina sõda tähelepanelikult.

"Nad on näinud, et eeldatud lühike ja otsustav sõda, mis pidi kestma mõni päev, võib venida aasta või rohkem ja minna kallimaks, kui arvati. Ma loodan, et see on praeguse konflikti põhjendatud õppetund Hiinale, aga kardan, et nad otsivad hoopis võimalusi nende halbade tagajärgede vältimiseks," lausus Kendall.

Kendall rõhutas, et võimalikule Taiwani konfliktile ei saa läheneda samasuguse strateegiaga nagu Ukrainale. Taiwani on geograafilistel põhjustel oluliselt keerulisem kaitsta. Lisaks oleks vastaseks riik, kes on viimastel aastatel oma sõjaväge märkimisväärselt moderniseerinud.

"Esiteks muutsid nad oma sõjaväe oluliselt väiksemaks ja vabastasid nii palju ressursse teisteks asjadeks. Teiseks lõid nad strateegilise raketiväe, mis on põhimõtteliselt hulk pikamaa täppisrakette, nii tuumapeadega kui ka konventsionaalseid. Selle mõtteks oli koguda relvi, mis suudaksid tabada kõrge väärtusega vara, millest USA sõltub," ütles Kendall.

"Usume, et nad on suurendanud kaitsekulusid kümnekordselt, nii et ilmselgelt nad valmistuvad millekski. Teame, et nende ülehelikiirusega relvade arendus on kohati meist ees, nii nagu venelastel," lisas ta.

Cornyni arvates pole USA suureks võimuvõitluseks piisavalt valmistunud, sest maailma esiriigiks olemist peeti iseenesestmõistetavaks. Samas ei tähenda see, et ameeriklased oleksid juba kaotanud.

"Hiina sõjavägi pole konfliktis olnud tükk aega. Nad ei ole kohe kindlasti neid võimekusi mingisuguses konfliktis testinud. Seega on palju teadmatust ja see peaks olema neile väga selge. Samuti on palju teadmatust meie võimekuste kohta. Meil on palju võimekusi, mida ei reklaamita," ütles Kendall.

"USA-l on üks eelis, mida Hiinal pole, ja selleks on võimekus julgustada erasektorit ja lõigata kasu meie suurepärastest ettevõtjatest, uuendajatest ja loojatest," märkis Cornyn.

Ameeriklastel on kindlasti ka rohkem liitlasi, kuid see ei tähenda, et nende lähenemine Hiinale oleks sama. USA endise Lõuna-Korea suursaadiku Harry Harrise sõnul ei ole näiteks kindel, et Austraalia või Uus-Meremaa jookseks Hiina rünnaku korral Taiwanile appi.

"Samal ajal kui Hiina arendab oma võimekusi ja relvasüsteeme ja mõjutab partnereid, siis peame tegema sama ja rohkemgi veel," ütles Harris.

"Minu arvates sellised riigid nagu Jaapan mõistavad praegu, et see oht mõjutab neid otseselt, ja nad peavad sammu lisama. Ma arvan, et see on äärmiselt julgustav märk," lausus Cornyn.

"Peame mõtlema selgemalt liitlaste võimaliku panuse peale ja lõimima selle enda plaanidega. Mõtlen siinkohal ka nende tootmisvõimekust," ütles Kendall.

Kendall rõhutas, et kuna Taiwan mängib keskset rolli tehnoloogia tarneahelas, siis mõjutaks sealne konflikt maailmamajandust tõenäoliselt isegi rohkem kui Ukraina sõda. Tähelepanuväärne on see, et suurt kahju kannaks ka Hiina.