Aasa sõnul on riigikohtu määruse näol tegu juriidiliselt olulise lahendiga ning selles vallas sai mitu olulist asja õigusselgemaks, kuid praktilise poole pealt jäi samas mitu sama olulist asja lahtiseks.

"Eelkõige see, et kuidas ajakirjanikud peaksid prokuratuuriga lugude või intervjuude avaldamise eel suhtlema. Kas tuleb saata artikkel ülevaatamiseks prokuratuuri? Seal  tekib ka allikakaitse küsimus, et kui palju ajakirjanik oma allikat kaitsma peaks," lausus ta.

Teiseks, märkis Aas, jääks ajakirjandus kaotajaks, kui prokuratuur otsustab luba mitte anda.

"Kui prokuratuur ei anna luba artiklit avaldada, siis põhimõtteliselt saaks väljaanne pöörduda kohtusse, et luba saada. Aga mulle tundub, et see lahendus töötab paremini paberil kui tegelikus elus. Kui võtame sellesama juhtumi – oletame, et Eesti Ekspressi ajakirjanikud oleks saatnud ka loo prokuratuurile kooskõlastamiseks ja prokuratuur poleks luba andnud avaldamiseks, siis järgmine samm oleks olnud see, et Eesti Ekspress oleks pidanud pöörduma kohtusse, kohtulahend oleks tulnud paari kuu pärast, aga selge on see, et selleks hetkeks on lugu nii vana, et lugu pole enam mõtet teha," rääkis Aas.

"See pool, kuidas ajakirjanikud peaksid luba hankima prokuratuuri käest, see vajab praktikas rohkem selgust, sellele see kohtulahend kõiki vastuseid ei anna," lisas ta.

Sai selgeks, et ajakirjanik käib paragrahvi alla

Aasa sõnul sai riigikohtu lahendiga selgeks, et paragrahv 214 ehk keda saab trahvida kohtueelse menetluse andmete avaldamise eest, kohaldub ka ajakirjanikele. Aas on ise varem olnud seisukohal, et ajakirjanikud selle paragrahvi alla ei käi.

Aasa sõnul jäi kunagi seadusandjal seadust koostades selgelt kirja panemata, et ajakirjanikele see paragrahv kohaldub. Seda oleks pidanud kindlasti tegema.

"Kui omal ajal seadusemuudatused vastu võeti, siis mina sain aru, et ajakirjanikud sinna alla ei käi. Toona see diskussioon ei puudutanud üldse ajakirjanikke. Siis oleks pidanud vähemalt seaduse seletuskirjas seda olulist fakti mainima. Jah, see (ajakirjanike karistamine) on võimalik, tegu on uue lähenemisega seadusele, aga siiani minu hinnangul kohaldati seda seadust kitsamalt," lausus Aas.

Seadust muuta, et piirid täpsemini paika panna, Aas praegu vajalikuks ei pea.

"Kui mõelda, et mis osas üldse seadust muuta, siis ainuke diskussioon oleks see, kas ajakirjanikud selle paragrahvi alt välistada. Ma ise arvan, et see jääb pigem diskussiooniks, et reaalse seadusemuudatuseni see ei jõua, et riigikogu otsesõnu ajakirjanikud selle paragrahvi kohaldamise alast välja tõstaks. Muus osas seaduse täpsustamist ma ei pea väga vajalikuks, sest need küsimused on pigem igapäevases suhtluses lahendatavad," lausus ta.

Seaduse muutmist ei pooldanud ka riigikohtu kolleegiumi liige Juhan Sarv.

Riigikohus nõustus teisipäeval avaldatud määruses ringkonnakohtuga, et ehkki Eesti Ekspressi ajakirjanikud Sulev Vedler ja Tarmo Vahter ning Delfi Meedia AS avaldasid kriminaalasja kohtueelse uurimise andmeid ilma seaduses nõutava prokuratuuri loata, ei olnud neile selle eest trahvi määramine põhjendatud.