Rohepööret ja energeetikat olid erakonnad arutama saatnud Jaak Aabi (Keskerakond), Rain Epleri (EKRE), Züleyxa Izmailova (Eesti 200), Madis Kallase (SDE), Siim Kiisleri (Parempoolsed), Andres Metsoja (Isamaa) ja Kristen Michali (Reformierakond).

"Raiemahu vähendamine, elektriautodele üleminek, parvlaevad, rongid - kõik sektorid peavad roheleppesse panustama. Automaksu teemat laual pole," loetles Kallas rohepöörde olulisemaid teemasid.

Izmailova sõnul lihtne tee kliimaneutraalsusele nii, et majandus kasvaks, on ringmajandus. "See toob majandusse raha juurde ja kasvatab konkurentsivõimet," ütles ta. "Üleminekut peab kiirendama metsanduses transpordis ja energeetikas. Peame muutma tootmisviise. Rohepöörde elluviimine on Eestile odavam kui selle mitte tegemine. Fossiilne majandus on raiskav ja kui teeme energiapöörde, siis meie ressursikasutus väheneb," sõnas Izmailova.

"Peame seletama avalikkusele, mis on kliimamuutus ja et Eesti kliima muutub keskmisest kiiremini. Kui rääkida piirangutest, siis kõik piirangud tekitavad uusi turge uutele ettevõtetele. Lõppeesmärk on ju see, et keskkond oleks puhtam ja tervis parem ja inimesed õnnelikud," lisas Izmailova.

Michal ütles, et rohelepe on majanduskasvu strateegia. "Ka maaelus. 80 protsenti heidet tekib linnades, ja seal tuleb rohepööret kiiremini vajutada. Enamus erakondi on ühel meelel, et tuleb kliimaseadus vastu võtta, kus on määratletud kõigi roll," sõnas Michal.

Metsoja sõnul on nii, et kui me ei teadvusta, et meil on probleeme, siis ei saavuta ka eesmärke, seega tuleb teha selgeid leppeid. "Meil on säästva arengu seadus, aga me pole seda õigusloomes kasutanud, aga säästmine on selgem eesmärk kuidas planeeti päästa. Majanduses peame olema ressursitõhusamad ja vähem põlevkivi tarbima. Samas turvas pole Euroopa Liidus (EL) kütteturbana aktsepteeritud. Enda positsioonide eest seismine on EL-is tähtis," sõnas Metsoja.

Kiisleri sõnul on kõige lihtsam valdkond, kus rohepööret juurutada, elamumajanduses majade soojustamine. "Meil on head kogemused, kuid riiklik toetus selles osas on olnud väike võrreldes teiste rohetoetustega," sõnas Kiisler.

Epleri hinnangul kaob rohepöörde käigus keskkonnakaitse eesmärk. "Kui meile tundub, et elektriautod on säästlikud, siis tegelikult globaalses vaates nad ei ole. Kui peeti LULUCEF-i läbirääkimisi, siis tundus, et saame tulemusi mõjutada, aga ametnike tasemel Eesti huve ei kaitstud," ütles Epler. "Meil on eluterve skepsis säilinud. EKRE pole rääkinud elektri hinnakontrollist, selle kehtestas Reformierakond universaalelektri näol. Me peame võtma vastuse, kas läheme üle hajusale majandusele või jätkame põlevkiviga, mille võtab üle tuuma," lisas Epler.

Aab märkis, kui me arvame, et kõik riigid täidavad eesmärgid aastal 2030, siis ei täida. "Me peame sinnapoole liikuma ja läbi arutama, tegelik mõju selgub aruteludes. Kui räägime üldiselt, et kõik on võimatu, siis kõik ei ole võimatu," sõnas Aab.

Metsandus

Aabi hinnangul majandusmetsade praegune maht peab säilima, aga peame uut metsa juurde tekitama. "Peame vaatama pikemat plaani, sest mets kasvab paarkümmend aastat. Kaitstavate metsade osakaal peaks säilima. Raiemahud kujunevad eri asjade koosmõjul, näiteks turuseisukord. See on keerulisem kui see number, mis välja hõigatakse. Oluline on see, kuidas majandatakse erametsas, looduskaitseliste alade hüvitamine on oluline. Erametsaomanikele on meil toetus kaks miljonit," rääkis Aab.

Epler nõustus, et majandusmetsade osakaal ei tohi väheneda. "Kui liigid on paremas seisus, siis tuleb kaitse alt nad välja võtta ja piiranguid vähendada," sõnas Epler.

Izmailova hinnangul ei saa Eesti minna edasi samade süsteemidega: peame muutma ka majandamise viisi. "Räägime sellest, et lauslageraied pole okei, meil on andmeid, et püsimetsamajandamisega on võimalik saada rohkem tulu ja siduda rohkem süsinikku. Kõik uuringud näitavad, et me peame oma metsa majandama teistmoodi. Kasvava metsa tagavara ei tohi väheneda. Räägime liiga vähe, mis toimub metsamaa all, kui palju on süsinikku puu juurte ümber. Raiuma peaks tänasest vähem," ütles Izmailova.

Kallas kinnitas, et raiemahtu tuleb vähendada rohkem kui mõni sümboolne protsent ja majandusmetsade osakaalu ei saa ära fikseerida.

Kiisleri sõnul peaks majandusmetsade maht püsima sama.

Metsoja sõnul metsamaa ei tohi väheneda, siia on Eestil vaja plaani. "Majandusmetsa tuleb majandada ja nende osakaal on oluline. Soome on metsandusele pannud ainult ühe regulatsiooni ja nad on süsiniku sidumisega samas punktis kui meie. Kui tulevad õiglased hüvitised, siis mõned metsaomanikud võivad ka loobuda raiumisest," rääkis Metsoja.

Kliimaseadus

Metsoja ütles, et kliimaseadus kobarseadusena pole lahendus: seadusi on vaja vaadata ühekaupa ja siis vaadata koosmõju.

Aabi hinnangul peab koos seadusega välja tooma ka täpsemad mõjud.

Kallase sõnul peab kliimaseadus andma raamid kõigile osapooltele: keskkonnakaitse, kohalikud omavalitsused, ettevõtjad. "Me ei saa vaadata eri valdkondi eraldi, meil on vaja terviklikku seadust. Meil on praegu ainult visioonidokument. Kes on näinud merealade planeeringut, siis sinna on võimalik teha sadu tuulikuid, kuid Eestile on vaja neid palju vähem," rääkis Kallas.

Kiisler rõhutas, et Eestil on vaja, et sünniks uus majanduskasv ja selleks on vaja anda ettevõtjatele kindlustunne. "Selge, et need sätted peavad olema seaduses, kas ühes või mitmes," ütles Kiisler.

Epler ütles, et looduskaitsjad ja ettevõtjad tahavad pikka perspektiivi, aga Eestis võivad seadused muutuda kiiresti. Ta lisas, et kui kliimaeesmärgid hakkavad vastu töötama Eesti elule, siis ei saa me neid täita ja peame seda EL-is selgitama.

"Kliimaseadus on selleks, et igaüks saaks aru, millised on meie huvid. Huvi, et planeet säiliks, on meie ühine huvi," ütles Izmailova.

Michali hinnangul on kliimaseadus mandaat valitsusele, mis moodi me rohereformi läbi viime. "See on oluline muutus, mis määrab sisendid ja eluvalikud, selle seaduse järele on janu, näen ma riigikogu majanduskomisjonis," ütles Michal.

Energeetika

Epleri väitel viib kogu maailma rakendamine CO2 vankri taha meid rappa. "TTÜ teadlased on öeldud, et kui teha põlevkivi tootmist õigesti, siis saab selle teha süsinikuneutraalseks, kui võtta tuhk betoonitootmises kasutusele," rääkis Epler. "Meretuulepargid on huvitav teema. Seal on tekkimas situatsioon, et me Eesti merd kasutame millegi väga suure ehitamiseks, aga kuhu läheb seal toodetud elekter, kes teab. Me võiksime päikese ja tuule jutud jätta turupõhiseks," lisas ta.

Metsoja sõnul taastuvenergia sektor ise vaidleb endaga ja riik on riigiga vaielnud. "Näeme meretuuleparkidele vastusesisu väga suurena ja on vaja luua kompromisse kogukogukondadega. Vaatame, mis saab tuulepargist, mis on  päikeseparkidega, aga Auvere 2 plaan lendab madalalt," rääkis ta. "Pärnumaale on ootus kaheksa teravatt-tundi taastuvenergiat, neist neli läheks omaks tarbeks. Seega küsimus on, kas suudame võrgud välja ehitada. Võrgutasudest peab rääkima. Võrk on meie kõigi kinni makstud hüve. Võrgu hinnad kasvavad ja tuleb arutada, kus on see piir," rääkis Metsoja.

Aabi sõnul tänu Jüri Ratase valitsuse plaanile säilisid Eest põlvkivireservid. "Taastuvenergiaportfell peab olema mitmekesine. Peame vaatama kui mõislik on tuumajaam, kui on, siis tuleb ta teha. Kaks esimest meretuuleparki võrgutasu eriliselt ei tõsta, see ei tähenda suurt investeeringut, sest need on võimalik lisada põhivõrku," ütles Aab.

Michal märkis, et taastuvenergeetikas on buum, küsimusi tekitab juhitav energia ja võrkude küsimus.