Ehkki toidukaupade hinna kiirest tõusust on nüüdseks räägitud juba pikki kuid, näitab konjunktuuriinstituudi hinnainfo, et hinnatõus ei ole raugenud: võrreldes eelmise aasta veebruarikuuga maksab enamik toiduaineid praeguseks märksa rohkem.

Nii nagu möödunud kuudel, kasvas ka veebruaris kõige enam suhkru hind. Kui eelmise aasta lühimal kuul sai suhkrukilo poest 66 sendiga, siis nüüd maksab see keskmiselt 1,38 eurot. Hind tõusis ka kuu lõikes, sest jaanuaris maksis kilo suhkrut veel 1,33 eurot.

Sama hoogne on olnud ka nisujahu hinnatõus - see maksab 64 protsenti aastatagusest rohkem, ehkki võrreldes jaanuariga on jahukilo ühe sendi võrra odavam.

39 protsenti on kallinenud ka kaerahelbed. Ühtlasi on aastaga kerkinud leiva ja saia hind, vastavalt 33 ja 51 protsendi võrra. Mõlema hinnale on neli senti lisandunud ka võrreldes jaanuarikuuga.

Liha hinnatõusu vedasid veebruaris broileri ja jahutatud hakkliha hind. Nii kohaliku kui ka importbroileri hind kasvas ümmarguselt 40 protsendi võrra, jahutatud hakkliha maksis 42 protsenti ja kondita veiseliha 36 protsenti rohkem. Kuises võrdluses veiseliha hind veidi langes: jaanuaris oli see 16,92 senti ja veebruaris 16,76 senti.

Ka importbroiler muutus kuuga odavamaks: jaanuaris sai selle kätte 3,32 euroga kilogrammist, veebruaris tuli aga broilerikilo eest maksta 3,06 eurot.

Ehkki märkimisväärselt tõusis ka sealiha hind, jäi hinnatõusuprotsent siiski alla 20 ehk broileri- ja veiselihaga võrreldes väiksemaks. Üle 20 protsendi tõusis keeduvorsti hind.

Hoogsalt kallinesid aastavõrdluses ka kalad, kuid tuleb silmas pidada, et nende hind tegi ka möödunud aastal läbi suuri kõikumisi nii üles- kui allapoole. Kõige enam, 46 protsenti tõusis jahutatud forelli hind, jahtuatud lõhe hind kerkis 35 protsenti ja jahutatud koha 36 protsenti.

Kala hinna igakuist suurt kõikumist ilmestab asjaolu, et näiteks jahutatud ahven maksis jaanuaris 11,56 ja veebruaris 8,37 eurot ehk 28 protsenti vähem, samas kui jahutatud lõhe maksis 22 protsenti rohkem ehk tõusis jaanuarikuiselt 10,8 eurolt veebruariks 13,21 euroni kilo eest.

Eelmisel aastal muljetavaldava hinnatõusu läbi teinud piimatooted jätkavad kallinemist. Kõige suurema hüppe tegi hapukoore hind: 2,38 eurolt aasta eest 3,7 euroni tänavu ehk 55 protsenti. Kilepiim maksis 45 protsenti aastatagusest enam ja 43 protsenti kallines kohvikoor, mille sai mullu kätte 1,89-eurose liitrihinnaga, selle aasta veebruaris aga 2,71 euroga liitrist.

Piimatoodete kategoorias tõusis kõige vähem ehk 18 protsenti kilepakis keefiri hind, kuid viiendiku võrra tuli rohkem maksta juustu ja kodujuustu eest ning ligi veerandi võrra kallines või, mille kilohind tõusis aastaga 10,49 eurolt 13.01 euroni. Keefiri hind on langenud ka jaanuari ja veebruari võrdluses, ehkki langus on vaid paar protsenti. Pisut on allapoole tulnud ka kodujuustu, või ja juustu hind.

Ka munade hind jätkas aastavõrdluses kasvu. Kümme M-suuruses importmuna maksis eelmisel aastal 1,36 eurot, nüüd aga 2,14 eurot ehk 57 protsenti rohkem. L-suuruses importmunad kallinesid 51 protsendi võrra.

Kohalike kanade munad kallinesid samuti: M-suuruses kohalik muna maksab 47 protsenti rohkem, L-suuruses muna aga 43 protsenti rohkem kui mullu.

Kartuli ja köögiviljade kategooriast leiab kaks veidi odavnenud kaupa: lahtise kartuli kilohind on langenud 66 sendilt 64 sendini ning pika importkurgi hind 3,06 eurolt 2,99 euroni. Kuna aga pakitud kartul läks aastaga 14 protsenti kallimaks ning lühikese importkurgi hind sööstis 2,49-eurose kilohinna juurest 4,10-eurose kilohinnani, oli nii kurgi kui kartuli keskmine hind kokku aastavõrdluses möödunud aastast kallim.

Suure tõusu tegi ka mugulsibula hind, 56 sendilt 89 senini ehk 59 protsenti. Tomat kallines 17 protsendi võrra, porgand ligi viiendiku võrra ja kapsas 17 protsenti. Võrreldes jaanuariga oli porgandikilo veebruaris kuus protsenti odavam.

Rohkem tuleb maksta ka õunte eest: kohalik õun kallines 23 protsenti ja importõun 10 protsenti.