14. veebruaril otsustas Euroopa Parlament keelata aastast 2035 uute sisepõlemismootoriga autode müügi. Viimase heakskiidu peab andma veel Euroopa Liidu Nõukogu, kuid sellega ei ole enam nõus Saksamaa, teatas transpordiminister Volker Wissing.

"Muidugi otsust selles etapis pidurdada Euroopa Liidus on ülimalt ebatavaline. Tavaliselt on niimoodi, et kaasseadusandjad – parlament ja nõukogu on omavahel kokku leppinud. See juhtus juba oktoobris. Tavaliselt kiidetakse eelnõu heaks ilma mingisuguste täiendavate agadeta," selgitas Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Marten Kokk.

Erimeelsus on tekkinud Saksamaal valitsuskoalitsiooni sees, kaks väiksemat partnerit – rohelised ning liberaalne FDP on autode suhtes eri meelt. Liberaalide hulka kuuluv Wissing tahab erandit sünteetilistele nn e-kütustele, rohelised erandeid ei soovi.

Keemiliselt on need kütused samad, mis bensiin või diislikütus praegu, kuid nende tootmiseks on süsinik õhust tagasipüütud. Nii loodetakse tasakaalustada põlemisel õhku paiskuvat süsihappegaasi.

"E-kütused, eraldi sellest konkreetsest kokkuleppest, võimaldavad heidet transpordisektoris vähendada. Võrreldes fossiilsete kütustega me ikkagi näeme olulist muutust. Kui fossiilsed kütused asendada e-kütustega ja hiljem elektrisõidukitega, siis see oleks mõnes mõttes loogiline üleminek," ütles Eesti majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.  

Näiteks võiks e-kütuseid kasutada raskeveokid või põllumajandusmasinad, lisas Sikkut. Samas on Eesti praegust plaani toetanud ja sellest taganeda ei plaani.

"Minul ei ole teadmist, et Eesti praegu blokeeriva vähemusega liituks. Pigem toetame juba sõlmitud kokkuleppe vastuvõtmist," ütles Sikkut.

Saksamaa valitsus on praegu kahepäevasel nõupidamisel, mida külastas pühapäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Kuigi sellest veel ei ole teatatud, on tõenäoline, et sakslased jäävad lõpuks ikka praeguse eelnõuga nõusse. Kasvõi lubaduse peale, et e-kütuste küsimust arutatakse siis, kui sisepõlemismootori keelu plaan 2026. aastal üle hinnatakse. Kui aga saklased jäävad vastu, peab keeldu uuesti arutama Euroopa Parlament.