Teisipäeval algab Rootsis Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumine, kus esimest korda arutatakse laskemoona tootmise hüppelise suurendamise ettepanekut poliitilisel tasemel, ütles Loonela. Ettepanek pärineb Eestilt, kui peaminister Kaja Kallas kutsus veebruari Euroopa Ülemkogul otsima võimalusi Ukraina aitamiseks laskemoonaga ja teisalt innustama Euroopa kaitsetööstust, et see hakkaks rohkem tootma.

"Veebruari keskpaigas toimunud ülemkogust alates on ametnikud ja diplomaadid seda arutanud, korra ka välisministrid, aga teisipäeval on õige poliitiline tase, kui kaitseministrid seda arutama hakkavad," lisas komisjoni esindaja.

Arutelude eesmärgiks on leida lisaraha, mida saaks suunata Euroopa kaitsetööstusesse, teha ühishange ja selle arvelt aidata Ukrainat laskemoonaga, mida neil hädasti vaja on, selgitas Loonela. Tema sõnul peaksid ja ka on suur osa riike toetanud Ukrainat oma varudest, aga peaminister Kallase ettepanek, mida viimastel nädalatel on arutatud, on just see, kuidas riikidele endale see laskemoon kiiremini tagasi tuleks, et innustada ka Euroopa kaitsetööstust kiiremini tegudele asuma.

Küsimusele, kuidas relvatööstus ei ole aasta pärast sõda aru saanud, et laskemoona on hakanud rohkem kuluma ja seda oleks vaja ka rohkem toota, vastas Loonela, tegemist on ärilise küsimusega ning ettevõtted ootavad riikidelt tellimusi.

"Siinjuures ongi oluline jõuda sinnani, et meil tuleks ühistellimus. Sest tööstus toimib selgelt tellimuse peal – kui tuleb tellimus, et meil on vaja miljon mürsku, küll siis tuleb ka tootmine kiiresti järele," rõhutas ta.

Küsimusele sellise hanke maksumusest tunnistas Loonela, et suurusjärguna on räägitud miljardist eurost, kuid miljoni tellitava 155-millimeetrise mürsu hind oleneb palju ka sellest, kui suur kogus korraga tellitakse.

Euroopa Komisjoni esindaja kinnitusel on arusaam, et Euroopa peab Ukraina toetamiseks veel rohkem tegema, "väga selgelt" Euroopa institutsioonides –komisjonis, ülemkogus – kohal. "Sest me ju näeme, et Venemaa jätkab seda sõda väga brutaalsel moel ja nendel laskemoonaga nii suurt probleemi ei paista olevat," lisas Loonela.

Sanktsioonides leiduvaid auke lapitakse pidevalt

Vastuseks viitele, et Venemaa ründab Ukrainat rakettidega, mis sageli on valmistatud üsna hiljuti, mis näitab, et agressorile on hoolimata sanktsioonidest endiselt vastav kõrgtehnoloogia kättesaadav, kirjeldas Loonela, mida  Euroopa Liit teeb, et seda küsimust lahendada.

Tema sõnul ei saa öelda, et sanktsioonid ei toimi: "Sanktsioonid toimivad, aga selge, et alati saab panna auke [paremini] kinni, et need paremini toimiksid, et oleks selgem järelevalve nende rakendamise üle."

Loonela selgitas, et sanktsioonid lepitakse kokku Euroopa Liidu tasemel, aga neid rakendavad liikmesriigid. "Ja riigid on need, mis peavad kontrollima, et sanktsioonide alla pandud kaupa ei saadetaks Venemaale, et transiidina läbi Venemaa lubatud kaup ka jõuaks sinna, kuhu see on öeldud minema," rääkis ta.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul oodatakse praegu riikidelt ka raporteid külmutatud Venemaa varadest, et oleks sellest parem arusaam.

"Teine teema on see, mis toimub kolmandate riikidega. Sest näeme ka infot, kus mingi kauba eksport Venemaale on mõnest riigist järsult tõusnud võrreldes varasemaga, kuidas nende kaudu püütakse sanktsioonidest kõrvale hiilida. Siin on meil varuks see, et Euroopa Liidul on tugevad suhted suure enamiku maailma riikidega ja me saame nendega arutada neid teemasid. Ja isegi need riigid, mis ei ole ennast Euroopa Liidu sanktsioonidega sidunud nagu seda on teinud meie kõige lähedasemad liitlased, siis ka nende suhtes on meil mõjutusvõimalusi, et nad ei tohiks nii teha," rääkis Loonela.

Kolmanda teemana tõi ta välja Venemaad läbiva transiidi, mida samuti on hakatud jälgima, et selle kaudu ei satuks Venemaale sanktsioonide-alust kaupa. Loonela tõi esile, et kümnendasse sanktsioonipaketti lülitati Eesti ettepanekul nõue, et kahese kasutusega kaupu ei või enam läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse saata.

"Sanktsioonid on olnud tugevad, aga me leiame kogu aeg ka uusi asju, kus on augud ja neid pannakse kiiresti-kiiresti kinni," kinnitas ta.

Lisaks transiidi keelamisele vaatab Euroopa Liit ka kolmandaid riike, kust läheb Venemaale kaup, mis ei peaks sinna minema. EL saab näiteks panna ka Euroopa riikidele kohustuse, et nad ei saadaks neisse riikidesse sellist kaupa. "Näiteks pärast seda, kui selgus, et Ukraina linnasid rünnati Iraan droonidega, pandi sanktsioonid peale ka Iraani ettevõtetele ja ka Euroopa ettevõtetele, et nad ei saadaks midagi Iraani," märkis Loonela.

Lisaks on Euroopa Komisjon teinud ka ettepaneku, et sanktsioonidest kõrvale hiilimine oleks kuritegu kõigus liikmesriikides, mis annaks samuti võimaluse selle sanktsioonide jõustaisega senisest paremini edasi minna, ütles Loonela.