Kremli teatel toimub riigivisiit Venemaa presidendi Vladimir Putini kutsel, et arutada Venemaa ja Hiina koostöö süvendamist. Visiidi käigus on kavas allkirjastada vähemalt kaks ühisdeklaratsiooni. Kahe liidri kõneluste sisust siiski midagi täpsemat teada pole.

Lääneriigid on mures selle pärast, et Hiina võib saata Venemaale relvi Ukrainas sõdimiseks. Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi sõnul on Hiina kinnitanud, et ei toimeta Venemaale taparelvi. Scholz on ka hoiatanud tõsiste tagajärgede eest, kui see peaks juhtuma.

Eelmisel nädalal kirjutas aga väljaanne Politico tolliandmete põhjal, et mullu juunist detsembrini toimetasid Hiina ettevõtted Venemaale vähemalt tuhat püssi, kuuliveste ja droonide varuosi. Vähemalt üks neist relvatarnijatest on Hiina riigifirma. Tõsi, tollidokumentides oli püsse nimetatud jahirelvadeks.

Tõenäoliselt ongi nii sõjaliseks kui tsiviilotstarbeks ehk kahetise kasutusega kaubad üks viis, kuidas Hiina suurendab salamisi Moskva abistamist, vältides samas Lääneriikide vastumeetmeid. Nii USA kui Euroopa Liit on hoiatanud Hiinat Venemaale relvade tarnimise eest ja vaatlejate hinnangul soovib Xi säilitada suhteid Euroopaga. Ta püüab enda poole võita Euroopa liidrid, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa, kes tahavad, et sõda lõppeks ja kellel on Hiinaga tihedad kaubandussidemed.

Analüütikute sõnul ei hakka Hiina riskima Venemaale relvade toimetamisega, kui just Vene väed päris kokku kukkumas ei ole. Hiina on valmis Putinit toetama, aga ainult sel määral, et Putin võimul püsiks ja läänevastane ühisrinne kestaks. Hiina teab, et Venemaa nõrgestatud majandus ei korvaks Euroopa ja USA turu kaotust.

Vaatlejad on ühte meelt, et Hiina president Xi Jinping soovib suuremat rolli ülemaailmsel areenil. Hiljuti taastasid Iraan ja Saudi Araabia Hiina vahendusel diplomaatilised suhted. Xi alustas just oma kolmandat ametiaega ja tahaks end nüüd meelsasti näidata ka Ukraina ja Venemaa konflikti lahendajana. Hiina väljakäidud rahuplaan ei ole aga Lääneriikide hinnangul tõsiseltvõetav, kuna ei näe ette Vene vägede lahkumist okupeeritud aladelt ja järgib ka muus üsna täpselt Venemaa soove.

Xi tähtsa Moskva visiidi aupaistet vähendab ka see, et reedel, vaid mõni tund pärast riigivisiidi ametlikku väljakuulutamist, andis Haagi tribunal välja rahvusvahelise vahistamiskäsu Putini suhtes, et ta Ukraina laste Venemaale küüditamise eest rahvusvahelise sõjakuritegude kohtu ette tuua. Venemaa ega Hiina ei ole selle kohtu liikmed, kuid vaatlejate sõnul vähendab see siiski kohtumise sära.

Viimasel ajal on Xi üritanud Venemaast ka pisut distantseeruda, kuna Vene väed ei ole Ukrainas edu saavutanud. Wall Street Journali andmetel on Hiina president nõustunud pidama Moskva visiidi käigus telefonivestluse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Kui nii peaks minema, siis on see Ukraina jaoks suur diplomaatiline saavutus, isegi kui sellest sõja lõpetamisel suurt kasu pole, sest kogu Venemaa algatatud sõja jooksul ei ole Xi nõustunud Zelenskiga rääkima.

Vaatlejad märgivad, et Venemaa loodab Hiina presidendi külaskäigust nii mõndagi, aga see võib osutuda tühjaks lootuseks. Venemaa ootab relvi ja muud toetust, aga Hiina mõistab, et Venemaa nõrgestatud majandus ei suudaks korvata Euroopa ja Ameerika turgude kaotust, mis juhtuks kui Hiina täielikult Venemaad toetama asuks. Venemaa on väga huvitatud Hiinale nafta müümisest, kuna peale India ja Hiina muid ostjaid pole eriti jäänud. Aga Putini jaoks on kahtlemata halb, et Hiina nõustub naftat ostma vaid väga suure allahindlusega.

Xi läheb Moskvasse kahe riigi suhteid tihendama, aga kindlasti mitte rahu saavutama, ütlevad analüütikud. Nende sõnul ei ole Xi huvitatud Venemaa võidust, vaid soovib, et Venemaa üha rohkem Pekingile alluks. Xi ei taha ka seda, et Putin lüüa saaks, sest sellega kaasnev ebastabiilsus ei oleks Hiina huvides. Nii mõnegi vaatleja hinnangul on Peking geopoliitilisest vaatenurgast huvitatud sõja jätkumisest, sest Venemaa teeb tema eest ära musta töö: võitleb Lääne vastu, õõnestades ühtlasi Lääne ühtsust ning kulutades Lääne ressursse ja raha.