Sõda Ukrainas on teinud Venemaast ja Hiinast lähedased liitlased.

"Kuna suhe on väga isikutekeskne – Xi Jinping on de facto Hiina keiser ja Putin on midagi tsaari sarnast –, peavad nad küsimusi arutama ükshaaval, isiklikult," ütles Berliini Carnegie Venemaa-Euraasia Keskuse direktor Aleksander Gabujev.

Suhteid arendatakse tormiliselt kõigis valdkondades, kuid peamine on kaubandus- ja majandussuhted. Selle aasta kahe kuuga kasvas Hiina eksport Venemaale viiendiku võrra, import Venemaalt kasvas möödunud aastaga võrreldes pea kolmandiku võrra.

Üks peamisi Hiina ekspordiartikleid on autod, kuna Euroopa ja Jaapani autogigandid on sanktsioonide tõttu Vene turult lahkunud. Hiina autotootjad on saanud vabad käed Vene turg oma toodetega täita.

"Usaldus Hiina kaubamärkide vastu kasvab väga jõudsalt. Meie ostjad hääletavad aktiivselt nende autode poolt oma rahakotiga. Lisaks on neil suurepärased garantiitingimused, mis on meie riigi jaoks enneolematud," ütles Vene autoekspert Andrei Lomanov.

Tihe koostöö käib ka energeetikavallas. Seoses uue Siberi gaasitoru avamisega tarnib Hiina nüüd Venemaalt gaasi 48 miljardit kuupmeetrit aastas. Aasta tagasi allkirjastasid ka Rosneft ja Hiina lepingu 100 miljoni tonni nafta tarnimiseks kümne aasta jooksul. Kivisöe import Venemaalt Hiinasse kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 57 protsenti.

Hiina vajab ressursse, mida Venemaal on.

"Hiina vajab ressursse, mis Venemaal on ja Venemaal on vaja kaupa teha. Ja Hiina soovib ka juurdepääsu Arktika piirkonnale, mida tal poleks ilma koostööta Venemaaga. Hiina tahab arendada oma kosmoseprogrammi ja arendada oma ballistiliste rakettide programmi, mis kõik on olemas Venemaal ja mida Hiina soovib," selgitas Macro-Advisory Ltd tegevjuht Christopher J. Weafer.

Sanktsioonide tõttu Hiina meelevalda jäänud Venemaa on Pekingile küll suur ahvatlus, kuid siin on oma selged piirid. USA välisminister Antony Blinken on öelnud, et kui Hiina praegu Venemaale relvi müüb, saaks sellel olema tõsised tagajärjed.

"On üsna selge, et Hiina ettevõtted on seda vältinud. Kuid oleme näinud kauplemist nii öelda marginaalsete näidetega. Kuidas defineerida surmavat abi? Hiinast tulevad kommertsdroonid, mida Moskva relvastab. Need muudetakse sõjalisteks droonideks ja üks selline tulistati hiljuti alla," rääkis Saksamaa Marshalli Fondi Indo-Vaikse Ookeani Programmi tegevdirektor Bonnie Glaser.

Samas on USA-le probleemiks ka see, kui Venemaa Hiinale relvi müüb.

"Eelkõige on Venemaa müünud ​​hiinlastele üha arenenumaid sõjalisi süsteeme, mis muudavad nad suutlikumaks kaasa lüüa ja hoiavad Ühendriike Indo-Vaiksest ookeanist," sõnas Uue Ameerika Julgeoleku Keskuse analüütik Andrea Kendall-Taylor.

Venemaa ülikoolides õpib ligi 33 000 Hiina kodanikku, mis on eelmise õppeaastaga võrreldes 3000 võrra rohkem.

"Me kõik mõistame, et Hiina ja Venemaa suhted muutuvad üha tihedamaks. Ja ma arvan, et Venemaal on väga perspektiivikas õppida," ütles Venemaal õppiv Li Hunchin.

"Hiina üliõpilased saavad praegu valida, kus õppida. Ja paljud neist tahavad õppida Venemaal, Moskvas," sõnas samuti Venemaal õppiv Li Chensy.

Hiina välisministeeriumi teatel on Xil Moskvas kaasas rahusõnum. Peking on püüdnud end positsioneerida neutraalse osapoolena, kutsudes nii Moskvat kui ka Kiievit üles relvarahule ja dialoogile. Valge Maja hinnangul annaks see kõik vaid Putinile aega end koguda.

"Putinile jääks rohkem aega ümberformeerumiseks, ümberõppimiseks, paigalejäämiseks ja uute rünnakute kavandamiseks talle sobival ajal. Loodame, ja oleme seda varemgi öelnud, et härra president Xi helistab ja räägib president Zelenskiga. Hiinlased peavad teada saama ka Ukraina vaatenurga," ütles Valge Maja pressiesindaja John Kirby.

"Teate, kui me tahame selles sõjas jõuda punkti, kus toimub mingi märkimisväärne läbimurre ja liikumine lahinguväljalt läbirääkimistelaua taha, siis see ei tule Hiinast. Initsiatiivi haaraks sel juhul võtmeisikud ja need võtmeisikud oleks USA ja tema liitlased, Ukraina ja Venemaa," rääkis Välissuhete Nõukogu vanemteadur Charles Kupchan.

"Küsimus on aga Pekingi jaoks palju suurem kui Moskva jaoks. Kuidas ta näeb oma suhteid muu maailmaga? Kas ta on valmis ohverdama oma võimet läänega kaubelda, et oma uut rolli üles ehitada, kuna talle meeldib rääkida endast kui vastutustundlikust rahvusvahelisest mängijast? Kas ta on nõus selle Moskva huvides ohverdama? Hetkel pole sugugi selge, kas nad on valmis seda ohverdama. Samas muidugi nad ei taha anda Bidenile ja läänele võitu, lüües Venemaa lauale. Kuid Hiina jaoks on seda kahtlemata raske otsustada," rääkis Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse direktor Sam Greene.