Kompartei juht Xi Jinping sai märtsis kolmandat korda Hiina presidendiks. Xi Jinping soovib nüüd suuremat rolli ülemaailmsel areenil. Ta leiab, et riigil on selleks sõjalist ja majanduslikku jõudu, vahendas The Wall Street Journal. 

Hiljuti taastasid Iraan ja Saudi Araabia Hiina vahendusel diplomaatilised suhted. Xi väidab samuti, et Hiina tahab aidata kaasa Ukraina sõja lõpetamisele. Hiljuti kohtus Xi oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga. Samuti võib Xi Jinping lähiajal vestelda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. 

Hiina valmisolek sekkuda globaalsesse poliitikasse märgib uut etappi riigi välispoliitikas. See saadab sõnumi, et Hiina pole enam kohustatud järgima USA juhitud globaalset korda, hindas The Wall Street Journal. 

Hiina ajas pikka aega välispoliitikat, mis oli palju ettevaatlikum. Riik suurendas siis oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist jõudu. See hakkas muutuma siis, kui Peking tuli välja "siiditee projektiga". Xi Jinping käivitas projekti 2013. aastal eesmärgiga suurendada riigi majanduslikku ja poliitilist mõjuvõimu.

Kompartei üritab nüüd Hiinat näidata riigina, millega USA ülemvõimu suhtes ettevaatlikud riigid saavad rahus äri ajada. 

"Moderniseerimise edendamisel ei astu Hiina koloniseerimise ja rüüstamise teele, mille mõned riigid valisid, kui nad olid tugevaks saanud," ütles märtsis Xi Jinping. 

Xi soovib, et riigid üle maailma, eriti lõunapoolsed riigid, näeksid Hiinat healoomulise jõuna, mis suudab vastu seista USA juhitud maailma korraldusele.

"Pandeemiast väljudes proovitakse Hiinat teistsuguses valguses esile tõsta, proovitakse luua kontrast Hiina ja USA vahel. Nad usuvad, et nad suudavad olla teisel viisil suurriik, et laiendada oma mõju maailmas. Nad leiavad, et USA kasutab oma sõjaväge liiga sageli," ütles Carnegie mõttekoja Hiina ekspert Paul Haenle. 

"Kuigi Hiina retoorika ei pruugi töötada lääneriikides, on palju uuringuid, mis näitavad, et see toimib hästi arengumaades. Arusaam, et USA sekkub sõjaliselt ning idee sellest, et Hiina on rahuvalvaja," ütles Stanfordi ülikooli teadur Oriana Skylar Mastro.