Janek Lehiste selgitas ERR-ile, et loomisel ei ole "ühist õhuväge" kui ühte organisatsiooni, vaid pigem loovad nelja riigi õhuväed läbi integreeritud planeerimise ja juhtimise efektiivsemad õhujõud.

"Efektiivsem vägi selles kontekstis on see, et nelja riigi väljaõppetsüklid, operatsioonialased protseduurid ning logistiline toetus on ühildatud ja ühtlustatud. Tulemiks võimekam ja paindlikum vägi, mis on valmis reageerima kiiretele julgeolekukeskkonna muudatustele ning võimeline looma vastasele operatsioonilisi väljakutseid ning dilemmasid," lausus Lehiste.

Mainimist väärib Lehiste sõnul ka see, et neljast riigist kolm on kas juba kasutusele võtnud või lähiajal kasutusele võtmas viienda põlvkonna USA hävitajaid F35. "Sellega seoses on võimalik suurem koostöö logistilises toetuse- ja väljaõppevaldkonnas," ütles ta. 

"Meie vaates on tegemist positiivse arenguga – piirkonnas on võimekad õhuväed, kes on valmis võitlema domineerimise eest õhuruumis," kommenteeris kolonel Lehiste.

Sakkov: see annab NATO põhjatiivale särtsu juurde

Endine kaitseuuringute keskuse juht ja praegune Eesti suursaadik Helsingis Sven Sakkov ütles, et tegemist on tulemiga nädal aega tagasi Saksamaal Ramsteinis NATO õhuvägede ülemate kohtumise äärealal toimunud Põhjala õhuväeülemate kohtumisest ning seal alla kirjutatud ühiste kavatsuste deklaratsioonist.

"Sellel on neli suuremat tegevussuunda. Need on lennutegevuse ühine juhtimine, planeerimine ja teostamine, tugisüsteemide ja logistika paindlikum koostöö, ühine teadlikkus õhupildis toimuvast ja ühine väljaõpe ning harjutustegevus," rääkis Sakkov.

"See on tavapärase koostöö edasiarendus. Peatne Rootsi ja Soome liikmesus NATO-s avab teatavad uued perspektiivid. Samas ma ei näe siin ka midagi revolutsioonilist," sõnas Sakkov.

Soome vaatest annab Sakkovi sõnul Põhjala riikide koostöö õhuvägedele võimekuse lennata Norra, Rootsi ja Soome Lapimaal. Ta tõi välja, et seal lähedal Murmanskis paikneb ka Venemaa tuumaheidutuse osaks olev allveelaevade baas. See annab ühislennuväele Sakkovi sõnul ka strateegilise varjundi.

Sakkovi sõnul annab koostöö tihendamine võimalusi rahuajal õhuruumi valvamise tõhustamiseks. "Kui kõik on NATO liikmesriigid, siis kas on kõigil kolmel kogu aeg vaja oma õhuruumi valvata või võidakse valvata kolme õhuruumi kordamööda," küsis Sakkov.

"Arvestades seda, et tegemist on sõjaliselt võimekate liitlastega, annab see NATO põhjatiivale kõvasti särtsu juurde," lisas Sakkov veel.

Norra väljaanne Aftenposten kirjutas sel nädalal, et Taani, Soome, Rootsi ja Norra õhuvägede ülemad leppisid kokku, et haldavad enda sõjalennukeid edaspidi ühise lennuväena. Ühisväkke hakkab kuuluma 250 lennukit neljast riigist.