Riigikogu koosseisu vahetus toob kaasa asendamiste virvarri

Riigikogu uue koosseisu töö algus toob kaasa rohkelt asendamisi, kus mõned asendusliikmed saavad parlamendisaadiku koha terveks nelja-aastaseks perioodiks, mõned aga olenevalt sellest, kes valitud riigikogu liikmetest valitsusse lähevad.
Vabariigi Valimiskomisjoni registreeris eelmisel nädalal 5. märtsi valimiste järel selgunud XV riigikogu liikmed ning asendusliikmete nimekirjad, mis on aluseks erinevatel põhjustel toimuvatele asendustele.
Esmalt peavad viie päeva jooksul (neljapäeva õhtuks) teatama need, kes on valimistulemuste väljakuulutamise ajal riigikogu liikme tööga ühitamatus ametis, kas nad soovivad asuda tööle riigikokku või jätkavad senisel töökohal.
Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt on riigikogu liikme ametiga ühitamatud sellised ametid, mis on vastuolus võimude lahutuse põhimõttega või võivad teisiti tekitada riigikogu liikme jaoks huvide konflikti. See tähendab, et riigikogu liikmel on oma mandaadi ajal keelatud olla avalikus teenistuses, sealhulgas ka teiste riikide, Euroopa Liidu institutsioonide või asutuste ega ka rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses. Samuti ei tohi riigikogu liige olla Euroopa Parlamendi liige ega oma volituste ajal tegutseda advokaadi, notari, kohtutäituri ega vandetõlgina ning riigikogu liige ei või olla ka riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige.
Euroopa Parlamendi saadikud ei tule riigikokku
Riigikogu valimistel kandideeris seitsmest Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikust kuus – ainsana loobus sellest Andrus Ansip (Reformierakond) – ning neist viis osutus valituks ka riigikokku. Eesti parlamenti ei pääsenud Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, SDE).
Kõik viis Eesti eurosaadikut on ka teatanud, et jätkavad Strasbourgis ja Brüsselis ning jätavad oma riigikogu koha asendusliikmele.
Vabariigi Valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja kohaselt on Urmas Paeti (Reformierakond) asendusliige Eero Merilind, Yana Toomil (Keskerakond) Aleksei Jevgrafov, Jaak Madisonil (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE) Kalle Grünthal, Marina Kaljurannal (SDE) Tiit Maran ning Riho Terrasel (Isamaa) Mart Maastik.
Esimese nelja eurosaadiku asendusliige pärineb valimisringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmete nimekirjast ehk ta on kandideerinud samas ringkonnas, kus poliitik, kelle asemel ta riigikokku saab. Valimisringkonnas registreeritakse asendusliikmeks valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist. Isamaal sellist Tallinna Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe valimisringkonnas, kus kandideeris Terras, ei olnud ning seega läheb tema asemele üleriigiliselt valituks osutunud kandidaatide asendusliikmete nimekirjas esimesel positsioonil olev Maastik, kuna tema on Isamaa üleriigilises asendusliikmete nimekirjas esimene.
Riigikogu valimise seaduse kohaselt registreeritakse kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt viis protsenti oma ringkonna lihtkvoodist, erakonna üleriigilises nimekirjas määratud järjestuses ja seejärel ülejäänud sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult valimisringkonna lihtkvoodist arvutatud häälteprotsendi suuruse järgi. Kui kandidaatide häälteprotsent on võrdne, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna üleriigilises nimekirjas eespool.
Omavalitsusjuhtide otsused veel tulemata
Omavalitsusjuhtidest on riigikogu liikme kohast loobunud juba keskerakondlasest Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kelle asendusliikmeks saab Keskerakonna üleriigilisest asendusliikmete nimekirjast esimesel positsioonil asuv Kersti Sarapuu. Keskerakonnast said 2. valimisringkonnast riigikokku küll ka Vladimir Svet, Aleksandr Tšaplõgin, Maria Jufereva-Skuratovski ja Tõnis Mölder, kuid ühtegi ringkonna asendusliiget Keskerakonnal seal ei ole.
Samuti riigikokku valituks osutunud Tallinna abilinnapead Vadim Belobrovtsev ja Vladimir Svet ei ole veel oma otsust teatanud. Seevastu abilinnapea Tanel Kiik on öelnud, et läheb tööle riigikokku.
Tõenäoliselt jätkab Tartu linnapeana ka Reformierakonna liige Urmas Klaas, kelle asendusliikmeks riigikogus saab Tartu linna valimisringkonna esimene asendusliige Margit Sutrop.
Samas Võru linnapea Anti Allas (SDE) on teatanud, et otsustas minna riigikokku ja Võru linnavolikogul tuleb leida uus linnapea.
Lahkuva valitsuse ministritele pole vaja riigikokku asendusliikmeid määrata
Kui riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt ei tohiks valitsuse liikmed olla samaaegselt ka riigikogu liikmed, siis parlamendikoosseisu vahetuse juures lubab seadus erandi tegemist. See ütleb, et riigikogu liikme volitused ei peatu juhul, kui ta on valitud ka uude koosseisu ja on samal ajal lahkyuva valitsuse minister. "Riigikogu liige jätkab kuni uue Vabariigi Valitsuse ametisseastumiseni oma tegevust riigikogu uue koosseisu kokkuastumise tõttu tagasi astuva Vabariigi Valitsuse koosseisus," seisab seaduses.
See tähendab, et praeguses Kaja Kallase valitsuses tegutsevatele ministritele, kes valiti ka riigikogu uude koosseisu, ei ole vaja asendajaid määrata.
Nii on tervelt kümnendik uuest riigikogust samal ajal ka valitsuse liikmed. Praegusest valitsusest pääsesid riigikokku Isamaast Urmas Reinsalu, Tõnis Lukas ja Riina Solman, Reformierakonnast Kaja Kallas, Hanno Pevkur, Urmas Kruuse, Signe Riisalo ja Annely Akkermann ning sotsiaaldemokraatidest Riina Sikkut, Madis Kallas ja Lauri Läänemets
Samas ei ole teada, kes riigikokku saanud uue koalitsiooni poliitikutest ministriteks saavad ning kellele pärast seda on vaja asendusliige leida. Teada ei ole ka, millal uus valitsus ametisse astub.
President Alar Karis kutsus riigikogu uue koosseisu kokku 10. aprilliks.
Valimisteenistusest öeldi esmaspäeva lõunal ERR-ile, et nendeni on jõudnud ainult kolm riigikogu kohast loobumise avaldust Eesti eurosaadikutelt. Oma otsuse on ametlikult teatanud Riho Terras, Jaak Madison ja Urmas Paet.
Toimetaja: Mait Ots