Kaitseliit tahab kõik vabadussõjas langenute hauad tähistada
Kaitseliit on eesmärgiks seadnud, et kõik vabadussõjas langenute ja vabadusristi kavaleride hauad oleksid tähistatud. Selleks on koostatud ka täpne tegevuskava. Ebaselge on aga, kust haudade tähistamiseks raha saada.
Eestis on teadaolevalt ligi 2000 vabadussõjas langenute ja vabadusristi kavaleride hauda, millest pea 40 hauakivil on tähistus.
"Eesti vabadussõja ajalooselts on 20 aasta jooksul käinud praktiliselt kõik Eestimaa kalmistud läbi ja on tegelikult olemas nimekirjad nii vabadussõjas langenutest, kuhu kalmistule nad on maetud, ja samuti vabadusristi kavaleridest. Enamiku puhul on ka teada nende haua koht, aga ongi tegelikult uuesti vaja kaardistada," rääkis Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm.
Haudade tähistamise täpne rahastus selgub pärast kaardistamist.
"Peaksime koostama eelarve, et teada saada, kui palju see korrastamine maksab ehk siis kui palju maksab vastavate medaljonidega tähistamine," ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.
Vabadussõjas langenute hauad kuuluvad sõjahaudade kaitse seaduse alla, aga see ei laiene kõikidele vabadusristi kavaleride haudadele.
"Kavaleride kohta eraldi seadust ei ole välja antud, et neid peaks eraldi hoidma, säilitama, kaitsma. On võimalik neid haudu vormistada ajaloomälestisteks, kultuurimälestisteks, kuid ma arvan, et see ei ole hetkel väga reaalne, et 1000 hauda registrisse juurde lisada," ütles Paenurm.
Lille sõnul saab kaitseministeerium vabadusristi kavaleride haudade kaitset arutada, kui on olemas kogu ülevaade.
"Sõjahaudade kaitse seadus tõepoolest reguleerib ikkagi nende sõjahaudade kaitset, kus on tegu sõjas langenud, hukkunud inimestega, vabadusristi kavaleritest on ainult üks osa neid. Need vabadusristi kavalerid, kes elasid õnnelikult edasi, nende haudadest paljud on ka korrastatud, mõnel ka hauakividega tähistatud uuesti," rääkis Lill.
Paenurme sõnul on kõige keerulisem tuvastada langenute pereliikmeid ja nendega kontakti saada.
"Kalmistutel on haudadest väga erinevad registrid. Suuremates linnades on ülevaade parem ja väiksematel kalmistutel ei pruugi üldsegi olla kalmistuvahil ülevaadet, kes on pere, kes käib kord aastas hauaplatsi riisumas ja küünalt süütamas. Kuidas me nende peredega kontakti saame, see võib olla ühel hetkel kõva pähkel," rääkis Paenurm.
Toimetaja: Merili Nael